Sarnaselt kahele esimesele päevale Eestis ja Lätis tekkis ka täna ette üsna suur jooksikute grupp. Juba enne esimest vahefinišit 35. kilomeetril oli ees 15 jooksikut. Nende hulgas üldarvestuse kuues mees David van der Poel (Alpecin-Deceuninck Development Team), mis tähendas, et Eesti koondis oli sunnitud liidrisärgi kaitsmiseks peagrupis tööle hakkama.

Jooksikuid kaugele ei lastud, maksimaalselt ühe minuti peale, ent juhtgrupi minek oli sedavõrd hoogne, et peagrupp neid kätte samuti ei saanud. Tuulevaikuses kulgenud 157 km pikkuse etapi võitja keskmiseks kiiruseks kujunes muljetavaldavad 49,76 km/h!

Kõigis kolmes vahefinišis võttis jooksikute hulgast rünnaku ette Siim Kiskonen (Tartu2024 Cycling Team). Kaks võitu ja üks teine koht kindlustas talle esikoha vahefinišite rohelise särgi arvestuses.

Kiskonenil oli jaksu rünnata ka viimasel kilomeetril kui peagrupp oli jooksikutele juba päris kannule jõudnud. Võidust jäi vajaka napid paarkümmend meetrit, alles siis tuiskasid kiiremad sprinterid mööda. Võitis noor taanlane Mads Landbo (Uno-X Dare Development Team), kes päev varem Siguldas oli kolmas. Võiduaeg 3:09.17. Talle järgnesid itaallane Filippo Fortin ja hollandlane Roy Eefting (mõlemad Maloja Pushbikers). Kiskonen oli viies, Markus Pajur (Tartu2024) kuues ja edukalt liidrisärki kaitsnud Rait Ärm kaheksas.

Velotuuri kokkuvõttes oli Ärmi edu parima noorratturi Henri Uhligi ees kaks ja Filippo Fortini ees 14 sekundit. Võitja keskmine kiirus aukartust äratavad 48,9 km/h! Kiireim Balti velotuur läbi aegade ja võimalik, et üks kiiremaid UCI kategooria velotuure üldse.

Meeskondlikult võitis esikoha Uno-X Dare järelkasvumeeskond, minimaalse eduga Tartu2024 Cycling Teami ees.

Velotuuril startinud 141 ratturist jõudis lõpuni 131.

Enne Ärmi triumfi polnud keegi suutnud pea pool sajandit Balti tuuri kaks aastat järjest võita. Viimati sai sellega hakkama lätlane Andris Jēkabsons, kes pälvis esikoha aastatel 1975 ja 1976, kusjuures ka toona algas teise võidu toonud velotuur Tartust.

Kunagise Balti velotuuri järjepidevuse kandja – Balti Keti velotuur, taaselustati 2011. aastal. Alates 2012. aastast on mitmepäevasõit kuulunud rahvusvahelise jalgratturite liidu kalendrisse. 2014. aastal võitis velotuuri maailma rattaspordi suurnimi Mathieu van der Poel.

Velotuur aitab elus hoida märgilise poliitilise sündmuse – 1989. aasta Balti Keti – mäletamise vajalikkust. Baltikumi teedel on aastate jooksul võistelnud enam kui 770 välisklubide ratturit, igast maailma nurgast, kes on tänu tuuril osalemisele saanud esmase indikatsiooni Balti riikide lähiajaloost.