Rajalt maha tulles ootab Tattarit kodusel EM-il juba harjumuspäraseks saanud autorgrammide jagamine. Erandiks polnud ka tänane päev. Järjekord autogrammi- ja fotosoovidest oli tubli paarikümnemeetri pikkune. Valitsev maailmameister ei jätnud kedagi pika käega ja oli kõigiga valmis lahkesti pilti tegema.

„Jaa, muidugi teen seda hea meelega. Eriti tore on kohtuda kohalike fännidega. Välismaal on fännide jaoks olemas olemine tavaline rutiin. Mul polnud aimugi, kui palju neid Eestis võiks olla või kes nad on. Tore on nendega kohtuda!“

Kodupubliku eest mängimise pinge ei paista Tattari sooritust pärssivat. Viimasele neljandale ringile vastu minnes on tal oma lähima konkurendi Silva Saarineni ees turvaline 16-viskeline edu, mille maha mängimise tõenäosus on peaaegu et olematu. Profile omaselt ta Euroopa meistritiitlist, mis tema auhinnakapist veel puudu on, suuri sõnu ei tee. Üks täispikk ring tuleb veel ikkagi ära mängida.

„Päris nii ei saa öelda, et pinget ei oleks. Pinge on, aga see on teistsugune. Pinge seisnes täna selles, et ma tahtsin Eesti publikule ka mängurõõmu ja discgolfi elamust pakkuda. Esiteks tahan juba ise hästi mängida, teiseks tahan seda teha just publiku nimel. Siiani on see väga hästi õnnestunud, aga täna oli natuke rabe olemine. Mõned putid ei tahtnud hästi korvi minna. Aga üldjoontes oli okei, pidasin vastu. Mingit katastroofi ei juhtunud.“

Kuidas on Tattar lauluväljaku radadega sõbraks saanud ja mida ootab ta homsest päevast, vaata ja kuula lähemalt videost!