Ebaõnnega võidelnud Eesti maastikuratturid lõpetasid MM-il kolmandas kümnes
Šotimaal Glasgows peetud maastikumaratoni maailmameistrivõistlustel sai Janelle Uibokand eliitnaiste klassis 25. ja valitsev Eesti meister Peeter Pruus 28. koha.
Eliitklassi naiste seas krooniti maailmameistriks austerlanna Mona Mitterwallner ajaga viis tundi, seitse minutit ja 50 sekundit. Hõbemedali teenis Lõuna-Aafrika Vabariigi maastikurattur Candice Lill (+0.54) ja pronksmedali sakslanna Adelheid Morath (+9.50). Uibokand kaotas võitjale 44 minuti ja 45 sekundiga ning sai 25. koha.
„Sõidu alguses proovisin paaril siledamal kilomeetril enne esimest pikka tõusu oma stardipositsiooni parandada. Jätkasin ettepoole liikumist ka tõusul ja seejärel laskumistel,“ kirjeldas Uibokand võistluse käiku. „Esimesse tehnilisse punkti saabusin 23. kohal ja peagi olin liikunud järgmistele ees liikunud naistele taas lähemale. Paraku sealt edasi tabas mind ebaõnn, kui tagarehv läks katki. Ma ei saanud ka kaasas olnud vahendite abil seda kuidagi sõidetavaks muudetud ja nii ma liikusin rehvi sees olnud vahtnuudlil võimalikult kiiresti järgmise tehnilise punkti suunas, mis kahjuks oli ca 15 km kaugusel.“
„Kuigi päris pöia peal ei pidanud sõitma, siis oli rehv siiski täiesti tühi ning liikumine aeglane ja väga kurnav,“ jätkas Uibokand. „Peale jooksuvahetust algas minu jaoks uuesti eespool sõitvate ratturite püüdmine ja seda aina keerulisemates oludes. Niigi raske raja teine pool oli eriti tehniline ja tõusumeetrite rohke ja selle läbimise tegi veel raskemaks paduvihm. Õnneks rohkem tehnilisi probleeme mind ei kimbutanud ja sain sõidu üsna korralikul kohal siiski lõpetatud.“
Eliitmeeste konkurentsis viis maailmameistritiitli Brasiiliasse Henrique da Silva Avancini ajaga neli tundi, 14 minutit ja 42 sekundit. Hõbedase autasu teenis tšehh Martin Stošek (+0.28) ja pronksise sakslane Lukas Baum (+1.43). Valitsev Eesti meister Pruus jäi võitjast 12 minuti ja 57 sekundi kaugusele ning pälvis 28. koha.
„Eks see tulemus on pettumus,“ tõdes Pruus. „Alguses oli täitsa hästi ning suutsin esimese grupiga kaasa minna. Laskumistel olin natuke taga, aga sain siiski grupi saba peale tagasi. Umbes 15 km kandis tundsin, et ratas käitub vähe imelikult ja ma ei suuda tehniliste kohtade peal sõita. Avastasin, et mu esiamort ei tule lukust lahti ehk laskumised ei olnud toredad. Kaotasin positsioone. 25 km tehnilises punktis sai mehaanik amordi lukust lahti, aga siis ei saanud ma seda enam lukku panna, seega sõitsin järgmised 70 km lahtiste amortidega. Samas ei olnud seekord päris seda õiget tunnet ka. Kindlasti oleksin esimeste sabas sõites suutnud rohkem pingutada. Treenisin hästi ja olin selleks sõiduks valmis. Trennis olid samuti näitajad väga head, seega läksin kindlasti TOP10 positsiooni püüdma. Seekord kahjuks läks niimoodi.“
