Eesti koduse jalgpalli ümber on olnud tänavu lainetusi, mullistusi ja ilkumisi. Eelkõige selle kohta, et tuntuim ekspert ja kõvahäälseim kommentaator on justkui kahestunud. Esmalt hõikas ta: „Ei ole vaja nii palju vinguda, haliseda, kurta ja lämiseda, vaid vaadata ja nautida jalgpalli, mille tase on koduvabariigi meistrivõistluste ajaloo kõrgeim.“ Ja mõni kuu hiljem kurtis: „Eesti on tänavu eurosarjade kõige nõrgem riik.“ Kusjuures ongi, kaheksast esimesest euromängust said neli meie satsi seitse kaotust ja ühe 0 : 0 viigi.

Aegade parim tase ja ühtlasi aegade europõrumine... Näib kui vastuolu, aga ei pruugi olla. Selgituseks võiks tuua mõõdetavad spordialad, kuid kaude, mitte üksikasjadesse laskudes. Eesti rekord paraneb, ja paraneb veel. Isegi Maarjamaa teine number ületab endise tipptulemuse. Kas ala tase on kõigi aegade parim? On, kahtlemata. Aga... Maailma ja Euroopa tase on paraku endiselt kaugel-kaugel eest ära või sama ajaga edenenud mõne protsendi võrra enam kui Eesti oma.