Ralli tähendab ju seda, et sisepõlemismootoriga autod, kasutades, heakene küll, biokütust, paiskavad ikka õhku heitgaase, üritades võimalikult kiiresti jõuda punktist A punkti B. Võidukihutamist tulevad jälgima tuhanded fännid, aga kuna metsade vahele ühissõidukid ei vii, tuleb sinna jõuda samuti autoga. Ehk siis kõik pole ligilähedaseltki roheline. Aga tuleb roheliseks värvida.

Mullu toimus kõrvulukustav revolutsioon: ralli MM-sarjas tulid rajale hübriidautod. Sõidukitele paigutati sada kilo kaaluv ja akut sisaldav hübriidsüsteem ehk siis võidukihutamine muutus roheliseks, sest kujutage ette, iga ralli jooksul liiguvad autod suisa kümmekond kilomeetrit elektri jõul, sahisevad mootorimürinata hooldusalasse, et publik seda loodussõbralikkust näeks. Ainult et kui kokku arvutada, kui palju rikuti keskkonda hübriidsüsteemi tootmiseks ja rikutakse seda utiliseerides – kõik selleks, et päeva kohta paar rohelist kilomeetrit saada –, siis väga loodussäästlik see välja ei paista.