„Alguses olin ma trikitamisest sõltuvuses,“ jutustab Friedi Red Bull Slack Warriori eel, kui temalt uurisime, kuidas kunagisest trikimehest maailmaklassi slackliner sai. „Aga aastate jooksul see sõltuvus vähenes peamiselt kahel põhjusel: mul juhtus trickline’il mitmeid õnnetusi, näiteks murdsin oma randme. Ja teiseks muutus mu highline’i sõltuvus tugevamaks. Läbi õhu hõljudes tekkiv adrenaliinitorm pole võrreldav sellega, kui sa samal paelal maale lähedal kõnnid. Highlining viib sind paljudesse erinevatesse kohtadesse üle kogu maailma, sind ümbritseb kaunis loodus ja fenomenaalne kogukond. Muidugi leidsin ka trikitajate kogukonnast suurepäraseid sõpru, kuid side inimeste vahel, kes ületavad oma baashirme, on tugevam.“

Friedi jaoks oli tema esimene highline oma kodukoha Rosenheimi lähedal üle Wolfsschluchti kanjoni tõeline mugavustsoonist välja tulek. „Olin hirmust kahvatu ja higine, värisesin, ei suutnud üldse liini kontrollida – seda kõike kõrgusehirmust,“ meenutab ta ja lisab, et oli otsustanud hirmust üle saada. Nii läks ta sinna kanjonisse aina ja aina tagasi, kuniks ükskord selle ületas. Ja siis tahtis ta rohkemat. „Järgmisel hetkel leidsin end juba Alpidest, siis Põhja-Ameerikast, Lõuna-Ameerikast, Aasiast...“

Ärge tehke vabasoolot!

Üks peadpööritavamaid aspekte on vabasoolo, mille ettevõtmist ei kujuta tavalised inimesed ettegi. Kõndida julgestuseta kümnete, ehk sadade meetrite kõrgusel... Friedi tunnistab, et enamikele inimestele on see vastuvõtmatu stsenaarium. „Minu jaoks on see minu spordiala tõeline täiuslikkus, puhtaim vorm,“ ja võrdleb seda tuntud usaldusmänguga, kui pead selg ees partneri käte vahele kukkuma.

„Free Solo Highlining on selle mängu iseendaga mängimine. Keda sa maailmas rohkem usaldad kui iseennast? Iseenda usaldamine on lõplik vabadus. Ei ole end võimalik rohkem elusana tunda.“ Muidugi, lisab ta, ongi tegu väga riskantse alaga, mida harrastab maailmas vaid käputäis inimesi. Et esimest korda ilma julgestuseta liinile astuda, pidi ta käima sadu ja sadu kordi üle kõrguste, timmima oma paelast haaramise refleksid täiuseni. „Enne suuri sooloprojekte – nagu näiteks mu maailmarekordid 2016 (Hunlen Falls, Kanada, 72 meetrit pikk ja 400 meetri kõrgusel) ja 2017 (Verdon, Prantsusmaa, 110 meetrit pikk ja 250 meetri kõrgusel) – teen ma joogat ja mediteerin, teen soojendusharjutusi ja püüan hetkes olla. See on tõesti elu ja surma küsimus. Ärge tehke vabasoolot!“

Friedi tunnistab, et kuigi tema nimel on palju erinevaid maailmarekordeid, mille üle ta uhkust tunneb – pikim tavaline highline kõnd, pikim kinnisilmi kõnd, kõrgeim urban higlihine – jäävad vabasoolo rekordid alati kõige erilisemaks. „See on ülim ja ma arvan, et maailma slackliner’ite kogukond teab mind just selle tõttu,“ tõdeb mees. „Ma ei suuda selleks isegi õigeid sõnu leida. Mõlemad olid suurimad vaimsed väljakutsed mu elus – et sellises tõsises situatsioonis rahulikuks jääda, hoida maailmarekordi sooritamise valguses ego kontrolli all. Nii oligi auhinnaks rõõm, mis ei ole millegagi võrreldav.“

Nagu Friedi mainis, on highlineri teekond viinud teda erinevatesse imekaunitesse kohtadesse üle kogu maailma, nende hulgas on Joshua Tree, Yosemite, Squamish. Sportlane ütleb, et uusi kohti leiab ta õhtuti mööda Google Earthi surfates ja erinevaid paiku uurides, endalt küsides: mida ma vajaksin, et seda mäge või kaljut vallutada? „Teen nimekirju ja plaane, pooled neist ei saa iial tõelisuseks. On lihtsalt liiga palju ägedaid kohti, mida tahaks külastada!“

Muidugi ei käi asi ka lihtsalt nii, et ta lendab suvalisse kohta Austraalias ja tõmbab liini kahe kalju vahele. Asjaga käivad kaasas meeskonnad ja load, paberimajandus ja finantseeringud. „Aga see on osa lõbust,“ ütleb ta. „Näha uusi kohti, saada nende projektide kaudu tuttavaks uute inimestega. See on sport, mille keskmes on kultuuridevahelised kogemused ja ma olen selle eest ütlemata tänulik.“

Red Bull Slack Warriori võidab vaid kõige sihikindlam ahvike

Friedi nõuanne neile, kes soovivad alustada sama spordialaga, mis temal hinges tuksub, on lihtne: ära karda. „Iga asi on alguses raske,“ lohutab ta mitte alla andma. „Eriti slackline. Jätka harjutamist, ole inimestega avatud, kuna teistelt slackliner’itelt on palju õppida. Käi festivalidel, aga õpi ära ka see, kuidas ise liini paika panna, et saaksid regulaarselt harjutada. Naudi protsessi, mitte tulemust!“

Tuleva Red Bull Slack Warriori ürituse eel, mille päevajuhiks maailmarekordiomanik on, ütleb Friedi, et peab seda üheks maailma ainulaadseimaks. „Mul oli suur au olla päevajuht ka aastal 2021 ja ma ausalt arvan, et see on üks kõige ägedamaid slackline võistlusi, mida olen näinud. See on mitmekülgne ja väga meelelahutuslik. Selles oli kogu põnevust ja kiiruse peale jooksmist, trickline'i võistluse actionit ning eksootilise highline’i visuaali ja ilu. Sportlased peavad hüppama liinilt liinile, kiikuma köielt köiele, hoidma tasakaalu vee kohal ja lõpuks kõndima kõige keerulisematel liinidel, samal ajal kui neid pritsitakse veega ja segab möirgav rahvas. See on ainulaadne võistlus, mille suudab võita kõige paindlikum ja sihikindlam ahvike.“