Supernaelikud purustavad rekordeid. Rasmus Mägi: loodan endale ja treeningule, mitte jalanõudele

Kergejõustiku jooksualade kõik viimased maailmarekordid on sündinud vedrunaelikutega.

Neli aastat tagasi toimus jooksujalanõude turul plahvatus. Nike esitles tänavajooksuks mõeldud mudelit ZoomX Vaporfly Next%, mida hakati nimetama vedrutossuks – jalanõude all on jäigad süsinikkiust ribad, mis aitavad parandada tõukemomenti, ja paksud põrutust vähendavad vahukihid ning nende koosmõjul tekib vedruefekt. Ja rekordid hakkasid purunema. Nii meeste kui ka naiste maratoni tippmargid (Eliud Kipchoge 2:01,09 ja Brigid Kosgei 2:14,04) joosti Nike Vaporfly Next% tossudes ning tuhanded sportlased alates harrastajatest tormasid kauplusse soetama neid 300 eurot maksvaid jalanõusid. Ka sõltumatud uuringud näitasid, et vedrutossudest on tõesti kasu, sest jooksuajad paranesid 2–6%.

Mõistagi hakkasid kõik spordivarustust tootvad firmad hoobilt välja töötama vetruvaid spordisusse ja mitte ainult tänavajooksudeks, vaid ka staadionirajale. Hiljuti avaldati esimesed uuringud, mille korraldasid Austini ülikooli teadlased ja milles jõuti järeldusele, et uued staadionijooksudeks mõeldud naglid parandavad tänu süsinikkiust tallaplaadile tulemust kuni 2%. Tõsi, kõige rohkem saavad kasu sportlased, kel on tugevad jala taldmised lihased, sest süsinikplaat suunab energia varvaste poole ja võimaldab tänu vedruefektile sammu pikendada. Uurimistulemused olid täis teaduslikku teksti, kuid lõppjäreldus kõlas: uued naglid toodavad rekordeid.