Ärme lämmatame sporti, liikumisharjumus peab tulema koolist

Sport tähendab eelkõige võistlemist. Liikumissoov peab tulema inimese enda seest.

Eesti spordipoliitika üks peamisi eesmärke on kehalist aktiivsust suurendada. Kuna sellest oleneb otseselt inimeste tervis, on suund õige, kuid see ei saa muutuda kinnisideeks, mis hakkab kogu spordi juhtimist ja rahastamist varjutama. Sport ja kehakultuur on siiski olemuslikult kaks erinevat asja, mis ideaalis peaksid teineteist täiendama.

Sportlastega on kõik selge. Nendega tegelevad spordiklubid, mis omakorda kuuluvad alaliitudesse ja organisatsioonidesse. Selliste klubide liikmete peamine liikuma panev jõud on võistlemine. Selle nimel tehakse trenni ja pingutatakse. Tegemist on teadlike inimestega, kelle spordi juures hoidmiseks pole riigil vaja suurt midagi teha. See on treenerite ja klubijuhtide ülesanne.