Vägev! Eesti rattur võitis Poolas velotuuri
(7)
Siim Kiskonen (Tartu2024 Cycling Team) pälvis Poolas lõppenud Solidarnosci ja olümpiavõitjate 34. velotuuri (UCI 2.2) üldvõidu.
Seejuures purunes Kiskonenil viimasel 175,2-kilomeetrisel etapil munakivil rehv, mis pani Eesti meeskonna ärevasse olukorda. Ühiselt suudeti tugeva meeskonnatööga siiski peagruppi tagasi sõita. Kolmikvõidu pälvisid lõpuks Poola ratturid Marceli Bogulawski (Alpecin-Deceuninck Development Team; 3:44.53), Norbert Banaszek (HRE Mazowsze Polski) ja Bartlomiej Proc (Santic – Wibatech). Gert Kivistik (ATT Investments) finišeeris kaheksandal positsioonil. Tartu2024 Cycling Teami ratturitest sai Kiskonen 24., Lauri Tamm 31., Alekss Krast 67. (+1.17), Markus Pajur 68. (+1.17) ja Jomantas Venckus 95. (+1.17) koha. ATT Investments klubi värve esindav Mihkel Räim sai 78. (+1.17) koha.
„Sõidu algul tundus, et saame täitsa okeilt sõitu kontrollida. Pärast esimest kahte vahefinišit ei rünnanud suured tiimid enam ja saime lasta neli meest eest ära, kes kokkuvõttes ohtlikud polnud. See tundus kontrollitav punt,“ rääkis Kiskonen viimase etapi järel.
„Paraku purunes mul munakivitõusul rehv ja pidin pundi lõppu vajuma, et uus jooks saada. Sinna läks umbes üks minut ja 30 sekundit. Mulle jäid kohe kolm meeskonnakaaslast appi, kellega hakkasime järjest gruppe püüdma. Natuke hiljem otsustas Markus Pajur peagrupist maha jääda ning seejärel tegime terve meeskonnaga väga tugevalt tööd, et esimesi püüda. See tundus üsna lootusetu olukord ja ma arvasin juba, et nüüd ongi mul sõit kaotatud, aga õnneks oli täna terve meeskond ülitugev ja paar konkurenti olid samuti huvitatud ette järele jõudmisest. Nii me sõitsime 50 km vähem kui ühe tunniga. Konkurendid olid väga üllatunud, et me ette uuesti järele jõudsime, kuna tempo tundus nende grupiski juba väga kõrge.“
„50 km enne lõppu hakkas uuesti ründamine pihta ning saime Lauri Tammega koos eest ära veel umbes 40 sõitjaga. Seal oli ainuke ülessanne rünnakuid kontrollida. Ma ei uskunud kuni viimase kolme kilomeetrini, et suudame kõik ohtlikumad rünnakud ära katta,“ jätkas Kiskonen. „Olen ülimalt tänulik oma meeskonnale, kes aitas mul neli rasket päeva liidrisärki kaitsta!“
