Eesti tennisemeistrid | Kallas-Ilvese 50 kulla vastu ei saa keegi, aga kes ruulivad üksikmängudes?

7. juulil algavad Tallinnas Kalevi tenniseklubi väljakutel Eesti meistrivõistlused – koduse tennisesuve üks suursündmusi.

Meistrivõistlusi peetakse sel aastal 99. korda. Kuna esimene tšempionaat toimus 1920. aastal, peaks praegu toimuma 104. meistrivõistlused, aga need jäid ära sõja-aastatel (1941-1944) ja majanduslikel põhjustel ka 1931. aastal.

Eesti meistrivõistlustel on pea igal aastakümnel olnud oma paljukordsed võitjad. Näiteks 1920ndatel olid need Johan Paulson, kes meeste üksikmängu võitis neljal ja Ilse Grünberg-Hesse, kes teenis seitse tiitlit. Järgmine kümnend kuulus juba Eesti sõjaeelsetele parimatele mängijatele Kristjan Lasnale ja Veera Nõmmikule, ehkki Lasn võitis juba esimesed kullad 20ndate lõpus.

Lasnal on üksikmängus 9 ja Nõmmikul 8 tiitlit. Mis puutub tiitlitesse kõigi mänguliikide peale kokku, siis naistel ei olnud enne sõda neid võimalik nii palju saada, sest vähese mängijate arvu tõttu ei peetud enamasti tol ajal naiste paarismängu. Enne II maailmasõda toimusid paarismängud ainult aastatel 1927, 1928 ja 1934.

Sõjajärgse aastakümne lõpul oli meeste seas kindel valitseja Ottomar Alas, kes võitis koguni neljal aastal (1946, 1947, 1949, 1950) kõigi kolme mänguliigi kullad. Kuid vigastuse ja eelnenud sõja tõttu jäi tema karjäär lühikeseks, muidu võinuks tal olla kindlasti 20+ meistritiitlit.

1950ndatel olid edukaimad meestest Heldur Hiop viie ja Velve Kaamann-Tamm kolme kullaga. Aga Tamme kontosse jäi ka väga palju tiitleid paarismängudes.

Ottomar Alas võitis koguni neljal aastal (1946, 1947, 1949, 1950) kõigi kolme mänguliigi kullad.

Juba 1950ndate lõpus pääses troonile Toomas Leius, kelle tippaastakümme oli ikkagi 1960ndatel. Ent sageli NSV Liidu koondisega välismaale pääsenud Leius ei saanud kõigil tšempionaatidel kaasa teha. Tal oleks võinud üksikmängus olla igal juhul rohkem kui 9 kulda, sest kui ta mängis kaasa, võitis ta alati – kuni viimase korrani, mil ta 1973 finaalis Hindrek Sepale kaotas. Naiste seas oli edukas Tiiu Kivi-Parmas, aga tema võitis pea sama palju medaleid ka 1970ndatel.

Kuid enim medaleid sai naistest 1970ndatel siiski Liidia Sinkevitš-Nurme, kes oli väga hea ka paarismängus. Kokku naistest enim kuldi (22) võitnud Sinkevitš-Nurme oli kõige edukam hoopis naiste paarismängus 10 kullaga, üksikmängu võitis ta kuus korda, neist neli 1970ndatel. Kivi-Parmas oli üksikmängu arvestuses tänu 7 kullale Sinkevitš-Nurmest ees.

1980ndatel naiste seas selget liidrit polnud, aga meestest võitis Ain Suurthal neli aastat järjest ning ta oli kokku kuue kullaga väga tugev ka meeste paarismängus.

1990ndatel olid aga taas väga selged paljukordsed võitjad, kui Rene Busch ja Helen Holter kogusid üksikmängus seitse esikohta, kuid Holter neist ühe varem (1989). Nemad kahekesi olid selle poolest erandid, et valitsesid ainult üksikmängus. Holter ei teeninud paarismängudes ainsatki kulda, Busch sai neid algul kaks, aga ühe veel juurde 2006. aastal.

2000ndate algul võitjad sageli vahetusid, aga meeste seas toimus uue põlvkonna pealetung alates aastast 2005, kui Jürgen Zopp (4) ja Jaak Põldma (3) võitsid üksikmängus kahe peale seitse tiitlit. 2010ndad oli aga peamiselt Vladimir Ivanovi triumfidekaad, sest ta kogus üksikmängus sama palju (9) kuldi nagu Lasn ja Leius. Naiste osas on 21. sajandil olnud palju erinevaid võitjaid.

Andres Võsand sai üksikmängus ainult ühe kulla, Zopp neli, Kaia Kanepi ja Anett Kontaveit kolm, Maret Ani mitte ühtki. Põhjus: nad osalesid Eesti meistrivõistlustel väga harva.

Ja siin tulebki mainida, et kõik need viis Eesti tennisisti, kes murdsid end maailma esisajasse, oleks võinud olla vabalt ühes rivis Leiuse ja Lasnaga või naised Nõmmiku, Parmas-Kivi ja Sinkevitš-Nurmega, aga kõik nad tegid Eesti meistrivõistlustel harva kaasa. Nii sai Andres Võsand üksikmängus ainult ühe kulla, Zopp neli, Kaia Kanepi ja Anett Kontaveit kolm, Maret Ani mitte ühtki. Kõik said midagi ka paarismängus, aga see on enamikes riikides tavaline, et proffide seas ilma teevad tennisistid riigi meistrivõistlustel ei mängi või mängivad harva.

Kui nüüd loo lõpuks reastada mängijad kuldmedalite üldarvu (üksik- ja kaks paarismängu liiki), juhivad meestest Leius 23 ja Ivanov 21 kullaga, naistest Sinkevitš-Nurme 22 kullaga.

Aga toome siinkohal välja kõik need mängijad, kes on võitnud vähemalt 15 kulda: Veera Nõmmik 17, Kristjan Lasn 18, Ottomar Alas 16, Heldur Hiop 15, Tiiu Kivi-Parmas 19, Ain Suurthal 15, Piret Kallas-Ilves 16. Kuid Kallas-Ilves on suveräänne liider kõigi medalite üldarvu poolest, sest ta on võitnud neid täpselt 50!