Kontaveit andis täna kell 11 Tallinnas Telliskivis Fotografiskas ajakirjanikele pressikonverentsi, mida Delfi TV näitas otseülekandes.

„See otsus ei sündinud üleöö,“ rääkis Kontaveit raske otsuseni jõudmisest. „Selg on mind vaevanud eelmise aasta lõpust. Tunnen, et ei suuda enda pikkade aastate jooksul saavutatud taset seljavigastuse tõttu hoida. Selg häirib mind piisavalt, et ma ei saa mängida sellist tennist, mida tahaksin mängida. Kui kuskilt valutab – selg pole mõnda aega tervet mängu vastu pidanud –, mõjub see ka vaimselt raskelt, kui oled väljaku peal ja ei saa mängimist nautida. Kogu aeg on mure peas, kuidas keha vastu peab, ja mängu jooksul läheb selg hullemaks.“

Kontaveit on alles 27-aastane ja seega võiks tal veel pikk tee ees olla. Terviseprobleem ei jätnud aga muud võimalust kui tippspordist tagasi tõmbuda.

„Ma pole langetanud suuri otsuseid kunagi emotsioonide ajel. See on läbi mõeldud ja kaalutud. Olen proovinud erinevaid variante, rääkinud füsioterapeutidega ja teinud kuude viisi harjutusi. Aga kui mängud on füüsilised ja rasked, on selg alati tunda andma hakanud. Otsus on tulnud sellel ajal, mil ta on pidanud tulema. Selliseid asju ei saa kahjuks ette ennustada ja kontrollida, kuidas keha vastu peab. Olen olnud sellel karussellil pikki aastaid ja seni polnud mul suuri vigastusi olnud, mis oleks mind aastateks eemal hoidnud. Aga need aastad on keha korralikult kulutanud,“ selgitas ta.

„See ei ole minu jaoks olnud kergekäeline või lihtne otsus. Olen tennist mänginud alates sellest, kui ma midagi mäletan. Loomulikult on see keeruline.“

„Arutasin seda ikka lähedaste inimestega. Mina küll olen see, kes väljakul jookseb ja neid asju teeb, aga minu ümber on palju inimesi, kes on minu karjääri ja eluga seotud olnud. Kui rääkisin neile oma mõtetest, tahtsin näha, kuidas nad sellele reageerivad või kuidas nad selle vastu võtavad. See ei ole minu jaoks olnud kergekäeline või lihtne otsus. Olen tennist mänginud alates sellest, kui ma midagi mäletan. Loomulikult on see keeruline,“ lisas Kontaveit.

„Tundsin seda (seljavigastust – toim) esimest korda mullusel Ostrava turniiril päris tugevalt. Peale seda andsin seljale puhkust. Kohe sai ka hooaeg läbi ja tuli rahulikum periood. Kui hakkasin uuesti mängima ja võistlema, tundsin seda kohe jälle ja nii on see läinud suhteliselt terve aasta. Vaid mõnes üksikus lühemas mängus pole ma seda tundnud, aga nii, kui mängud on pikemaks ja füüsilisemaks läinud, on selg tunda andnud ja seganud.“

Karjääri jooksul kuus WTA turniiri võitnud ja parimal juhul maailma edetabelis teisel kohal olnud Kontaveitil on hea meel, et tema loobumine pole ümbritsevaid inimesi liialt nukraks teinud. „Kõik on olnud väga toetavad, olen saanud ainult väga positiivset tagasisidet. On väga tore näha, et paljud inimesed on seda uudist toetava mõttega vastu võtnud. Serena Williamsilt sõnumit saanud ei ole, aga paljud mängijad on mulle kirjutanud küll,“ lausus ta.

Erilised hetked

Kontaveiti pressikonverentsil Telliskivis Fotografiskas intervjueeris endist maailma teist reketit Roald Johannson, kes tegi temaga mälestusväärse intervjuu ka kümme aastat tagasi – 2013. aastal „Pealtnägijas“. Küsimusele, kus ta kümne aasta pärast olla tahaks, vastas Kontaveit toona, et eesmärk on jõuda maailma esikümnesse.

Vaadates nüüd tagasi karjääri eredaimatele hetkedele – 2020. aastal Australian Openi veerandfinaal, kuus WTA turniirivõitu, 2021. aasta WTA finaalturniiri finaalikoht jne –, ei osanud Kontaveit ühtegi hetke ega turniiripaika teistest kõrgemale tõsta.

„Nende aastatega on kogunenud palju häid mälestusi. Kõige eredamalt mäletan ilmselt Austraalia veerandfinaali ja Mehhiko finaali, samuti on erilised olnud kõik turniirivõidud. Esimene turniirivõit oli väga eriline ja kui ma pärast mitmeaastast võidupõuda uuesti turniiri võitsin – see oli kindlasti tähtis hetk mu jaoks,“ rääkis Kontaveit.

„Mis lemmikareene puudutab, siis muidugi oli kõige südamelähedasem mängida kodupubliku ees. Meil oli väga hea võimalus Tallinnas omavahel mängida ja et see nii edukaks kujunes... Suure slämmi areenidest kõige suurem ja ägedam on Arthur Ashe'i staadion.“

Hüvastijätuturniir Wimbledonis

Karjääri viimase või viimased ametlikud matšid peab Kontaveit 3. juulil algaval Wimbledoni turniiril. Milliste tunnete ja eesmärkidega ta sinna läheb?

„Kõigepealt loodan, et mu selg peab ilusti vastu ning ma saan tõesti nautida neid kõige viimaseid mänge. Loodetavasti viimaseid, võib-olla viimast. Mu eesmärk on tekitada enda jaoks positiivseid mälestusi enda viimaselt suure slämmi turniirilt,“ vastas Kontaveit.

„Olen terve karjäär olnud selline mängija, kes annab endast alati sada protsenti. Muid eesmärke mul selleks Wimbledoniks praegu ei ole.“

Vaimne väsimus

Eraldi teemaplokina käsitleti pressikonverentsil vaimset väsimust, mis Kontaveiti sõnul on käinud käsikäes tema viimase vigastusega. Kontaveitil paluti kommenteerida ka käesoleva aasta alguses maailma esireketi Iga Swiateki isa Tomasze kommentaari meedias, mille kohaselt olnud Kontaveit juba toona vaimselt väsinud ja et „see hirmutab teda“ (Swiateki isa – toim).

„See on väga huvitav. Kuigi Iga on väga tore tüdruk ja meie läbisaamine on sõbralik, siis nii lähedased sõbrannad me nüüd ka ei ole, et omavahel isiklikke asju räägiks. Mul pole õrna aimugi, kust selline mõtteavaldus tema isa poolt tuli,“ sõnas Anett.

„Kui rääkida vaimsest väsimusest, siis eks keha ja vaim on omavahel väga seotud. Kui keha on väsinud, mõjutab see paratamatult ka vaimu. Vigastus on mul olnud eelmise aasta lõpust. See on päris pikk aeg. Turniirid ja aeg läheb mööda ja ma tunnen, et ei suuda seda kõike enam sel tasemel teha – loomulikult on see ka vaimselt väga raske olnud ja mind väsitanud.“

Galerii pressikonverentsist:

Pressikonverents täismahus: