Esmapilgul tundub see justkui lihtne lähteülesanne, kuid reaalsuses on asi keerulisem. Esimese iseseisvuse ajal vaatas 1938. aastal Eesti ja Läti matši Kadriorus väidetavalt 12 000 inimest, nelja aasta pärast oli väidetavalt seal samade koondiste kohtumist vaatamas juba 15 000 inimest. Aga kuna nende õigsuses ei saa 100% kindel olla, siis vaatame ainult taasiseseisvusaega. Loodetavasti lugeja annab selle andeks.

Kui jutt on tänapäevast, siis peaks asi olema ju lihtsam, sest statistika on ju usaldusväärne... võta näpust! Võtame näiteks 2005. aasta Eesti ja Läti vahelise MM-valiksarja kohtumine. Toona läks pealkirjadena kirja, et seal oli kohal 10 000 inimest. UEFA ametlikel andmetel oli inimesi 8970. Jalgpall.ee annab aga praegu, et pealtvaatajaid oli 4200. Millisest numbrist on üldse võimalik kinni hakata? Kas mul oli juba pikk jutt toonasest Läti ägedast mängust valmis, kui ma avastasin, et tegelikult on asi jama, ning olin teinud tühja tööd. Muidugi! Ja selliseid suuri ebakõlasid on veelgi.

Ühesõnaga korralik sasipundar. Kuid suures plaanis üritasin siit-sealt õiged numbrid kokku leida. Hooti kasutasin kõhutunnet, mis konkreetsel juhul oli õige ja mis mitte (Ääremärkus. Kui number oli väga ümar, siis tundus asi kahtlane). Kas mõni matš võis mul jääda kahe silma vahele? Jah. Eks lugejad võivad märku anda ja teen vajadusel täpsustused (Ääremärkus. Teate küll, kuidas kommentaariumi stiilis seda teha. „Ühe mängu number on vist vale, ajakirjanik on idioot, mingu tootvale tööle, ja see ongi Delfi tase!“). Kuid alustagem...