DELFI VIDEO | Eesti kujundujujad Euroopa mängudele viinud treener: igal aastal tuleb sportlasi juurde

21. juunist 2. juulini Krakowis toimuvatele kolmandatele Euroopa Mängudele lähetab meie olümpiakomitee 105 sportlast 17 spordialalt. Klassikaliste alade kõrvalt leiab sel korral ka duo Maria Ruditš ja Ksenija Grabtšuk, kes võtavad mõõtu kujundujumises.

Kujundujumist siinmail arendavad Anastasiia Rudkovski ja Anton Rzhanov rääkisid vene Delfile, kuidas ala Eestis jalad alla sai ning millised on mured ja rõõmud.

Eestis on kujundujumine noore spordiala. Kuidas see siia tekkis?

Anastasia: Tean, et see ala tuli meile mitte nii kaua aega tagasi ja meie veespordialade kool pole ka vana. Arvan, et treener teab lähemalt rääkida.

Anton: Kujundujumist on Eestis ja meie koolis viljeldud alates 2014. aastast. Selgub, et järgmisel aastal on meil juubel, 10 aastat selle spordiala olemasolust Eestis.

Mis oli kõige raskem, kujundujumise sünni juures Eestis?

Anton: Kõige raskem oli treeningute korraldamine jõusaalis ja basseinis. Alustasime sõna otseses mõttes kõige lihtsamast. Ühel päeval tegelesid lapsed saalis ja teisel päeval basseinis, kolmandal jälle saalis, siis jälle basseinis. Nüüd saavad lapsed harjutada 4-5 korda nädalas ning treeningud jõusaalis ja basseinis toimuvad samal päeval. Kõige raskem oli kogu selle infrastruktuuri arendamine ja võimalike treeningplaanide kokkupanek.

Ja kuidas Eestis praegu kujundujumisel läheb?

Anton: Arendame ala nii hästi kui suudame. Aga muidugi selleks, et saada tugevamaks, peame infrastruktuuri veelgi parandama. Vajame laia ja sügavat basseini ning mitte sellist, kus üks pool on sügav, aga teine mitte. Täisväärtuslikuks treeninguks vajame kaheksarajalist basseini, et korralikult kavu treenida ja veest väljahüppeid teha. Meie basseinis, mis asub Tondi koolis, on ainult kaks rada ja väga hirmus on sportlastel elemente tehes veest välja kerkida, kuna ta võib kogemata vales suunas lennata ja basseini kõvale veerele maanduda. See on põhiprobleem, mis Eestis kujundujumise arengut takistab.

Kas kujundujumine on Eestis vaikselt populaarsust kogumas, alaga tegeleda soovijaid on palju?

Anton: Kui 10 aastat tagasi alustasime, siis oli meil treeningutel ainult 10 last. Nüüd on meil kujundujumise osakonnas juba 80 last ja ligi 20 täiskasvanut. Seega põhimõtteliselt jah, igal aastal tuleb osalejaid juurde. Suvekuudel laekub umbes 150 sooviavaldust. Teeme valiku ning meie treeningutele pääseb 20-25 inimest. Seega huvi on olemas, kuigi mitte nii suur, mis iluvõimlemises. Samas on võimlemine Eestis tuntud ala, seda on harrastatud väga pikka aega, kujundujumist teavad seevastu vähesed. Võimlejatel on näiteks võistlused igal nädalavahetusel, meil õnnestub võistlusi korraldada vaid kaks korda aastas. Kui oleme välisvõistlustel, on tallinlastel keeruline meid vaatama tulla.

Kõrvaltvaadates on kujundujumi ilus ja huvitav, aga kui töömahukas see spordiala on?

Anton: Ala on väga töömahukas. Anastasia võib selles osas täpsem olla.

Anastasia: Kujundujumise eesmärk ongi muuta see ala pealvaataja jaoks väga ilusaks ja lihtsaks. Ning elementide välisest ilust ja lihtsusest sõltuvad ka sportlastele antud kohtunike hinded. Aga tegelikult on see väga raske spordiala. Siia on kaasatud kõik, alates painduvusest, jõust ja vastupidavusest, kui piisavalt kõrgeid hindeid saada soovitakse. Vees tuleb harjutada mitte vähem kui 3-4 tundi päevas, lisaks saalitreeningud veedetud aega ja vabakavade viimine muusikasse.

Ala on, jah, väga raske, kuigi pealtnäha see nii ei tundu.Kõik lapsed ei talu nii raskeid koormusi, kuid see spordiala tekitab sõltuvust, tõmbab enesesse. Näen sageli, kuidas väikesed lapsed tulevad trenni, vanemad nagu ei ole alast nii väga huvitatud, aga mingi aja möödudes hakkavad vanemad lastele kaasa elama. Nad soovivad, et ala kiiremini areneks ja võistlusi tuleks juurde. Seetõttu arvan, et kujundujumisega suudame tõusta järgmisele tasemele, võita mõni kõrgem koht. Teeme selleks kõik endast oleneva.

Paljud peavad kujundujumist naiste spordialaks, aga kas poisse samuti treeningule tuuakse?

Anton: Selle hooaja algusest on meil juba segaduett. Ametlikult lubatakse mehi sel spordialal võistlema alates 2015. aastast. Ja nüüd, minu teadmist mööda, otsustas rahvusvaheline olümpiakomitee lisada mängude programmi võistluse segaduettidele. Meil poisid treenivad ja uuest hooajastlisanduvad veel kaks.

Võrreldes teiste veespordialade, näiteks veepalliga, on poiste huvi kujundujumise vastu mõistagi väiksem, sest palli pilduda on huvitavam. Küll aga on poisse, kellele meeldib tantsida, teha midagi rahulikumat, meloodilisemat ning nad tulevad ja treenivad mõnuga koos tüdrukutega. Kindlasti ei muutu posid kujundujumises naiselikuks, küll aga tänavad tüdrukud neid armsa hingesoojuse eest. Meie kollektiivis on suhted korras ja paigas, teismelised on teismelised.

Kas kujundujumist saab siis võrrelda iluuisutamisega?

Anton: Muidugi. Sama on iluuisutamises. Poisse on samuti vähe, aga kui on, siis on see väga kena, väga lummav ja kõik näeb väga suurejooneline välja.

Kui rääkida probleemidest, siis millest praegu puudu on ja mis takistab selle spordiala arengut Eestis?

Anastasia: Kordan veel, meil pole basseine selleks, et arendada ja treenida kõrgetasemelisi sportlasi. Täiskasvanute võistlustele pääsemiseks peab olema vähemalt 18-aastane. Paraku on tüdrukud selles vanuses juba üsna pikad. Meil ei ole basseinides piisavalt sügavust, me ei saa harjutada tehnilisi elemente, mida tuleb kavades esitada. Näiteks „propellerit“, kus sportlane tõuseb veest jalad ees, teeb pöörded ümber pikitelje ja sukeldub taas vee alla. „Propeller“ peab lõppema nii, et sportlane oleks väljasirutatud kätega täielikult vee all.

Teatud elementide tegemiseks peab kujundujuja pikkus olema vähemalt 180-190 sentimeetrit, kuid neid elemente on madalates basseinides võimatu sooritada. Seetõttu ütleme oma tüdrukutele: „Painutage jalgu, ärge ajage end täielikult sirgu.“ Paraku kannata seejuures tehnika, mida ei saa õppida ilma sügava basseinita. Basseini laiust pole samuti piisavalt, et saaksime võistkonna kokku panna nõnda, et kümme inimest korraga basseini ära mahuks ja elemente nii sooritaks, et veest väljudes ei satuks kuhu juhtub. Seetõttu teeme elemente väga ettevaatlikult, et tervisele poleks vähimatki riski.

Sel nädalavahetusel sõidavad teie hoolealused Poolasse Euroopa mängudele. Millised on teie ootused ja eesmärgid õpilastele

Anastasia: No ma väga loodan, et tüdrukud võtavad end kokku ja mis kõige tähtsam, saavad oma närvidega hakkama. Meie jaoks on see esimene nii suur võistlus. Ei taha midagi ennustada. Valmistume võistlusteks nii hästi kui suudame, andes endast kõik. Tahame end näidata heast küljest, et meist räägitaks, et inimesed ütleksid: „Jah, see on juba kujundujumine. See riik võib juba konkurentsi pakkuda.“ Las nad lihtsalt räägivad meist ja vaatavad meid, ja meie esitleme ennast.

Anton: Lisan veel, et läheme täiskasvanute sünkroonujumise Euroopa mängudele, kus jagatakse paaridele olümpiakohti. Mis tähendab, et tase on olümpiamängude vääriline. Mõistagi näitame parimat, mida suudame ja oskame, aga rääkida olümpiast on vara. Seetõttu näitame loomulikult kõik endast oleneva, aga praegu on veel vara öelda, et olümpiale läheme. Meie sportlaste tase ei ole veel nii kõrge, aga anname endast maksimumi.