Karolina Kibbermann: enesetunde mõõdikust, klapist ründajatega ja kaaslaste arengust
Eesti võrkpallinaiskonna sidemängija Karolina Kibbermann rääkis koondise hetkeseisust, klapist ründajatega ja kaaslaste arengust.
Laupäeval alistas Eesti viimases Hõbeliiga kodumängus 3:0 Põhja-Makedoonia ja kindlustas nelja võiduga ka alagrupist edasipääsu finaalturniirile, mis toimub 24.-25. juunil Austrias Grazis.
Veenvale võidule vaatamata tõdes Kibbermann, et mängupilt oli ideaalsest kaugel. „Pikki rallisid ja ilusaid pallivahetusi oli küll ja veel, mis nii rahvale kui meile endale emotsioone pakkus. Aga jah, meil oli sel nädalal üsna raske trennitsükkel ja need numbrid, mida me igal õhtul oma enesetunde kohta saadame treeneritele, olid ka vastavad. Jõusaalis oleme korralikult rassinud ja ka viimane reis oli 13 tundi pikk, eks see jättis oma jälje. Pärast reisi saime küll vaba päeva, aga see kulus pea täielikult magamisele,“ kirjeldas Kibbermann võrkpalluri elu igapäeva.
Sidemängija ütles, et nelja mänguga on klapp ründajatega aina paremaks muutumas. „Kindlasti on edasiminek olnud naiskondlikult. Kuigi ajanappuse tõttu on trennid rasked ja pigem mängulised ning tehnikat liiga palju lihvida pole saanud, siis treener leiab ikka mingi aja ka selleks eraldi, et pallide trajektoore jms sättida. Oleme kindlasti Melissaga (teine sidemängija Melissa Varlõgina-toim) edusamme teinud ja iga trenni alguses töötame eraldi selle nimel, et tõsted oleksid täpsed ja võimalikult stabiilselt ühtemoodi, et ründajad saaksid oma löögikõrgused ja pealetulekud paika sättida. Ise tunnen küll, et oleme klapi paremaks saanud, ei saa nuriseda,“ rääkis mängija.
Ta ütleb, et senise perioodi vältel on naiskonnakaaslastest silmnähtavalt suure arengu läbi teinud koondisega taasliitunud temporündaja Kätriin Põld. „Ma ju teadsin varem ka, et ta on hea mängija, olen temaga mõned aastad tagasi koos mänginud, aga nüüd paar aastat eemal olnud Eesti liigast. Mul on tunne, et siin koondises on ta väga hästi kõigile silma jäänud – blokis, rünnakul, kõiges. Ja Nora Lemberi tooksin samuti välja, ta muutub rünnakul järjest julgemaks, lahendab ka raskeid palle, mida ta varem lihtsalt üle söötis ja rünnakusuunad on samuti kindlamad. Selliseid muutusi on tore näha.“
Final Fourile jõudmise ja seal kõige säravama medali eest võitlemise seadis peatreener Alessandro Orefice eesmärgiks kohe suve alguses. Sama signaali saatsid ka mängijad.
„Sellele mõeldes on tunne hea. Me ei saa liiga vabalt seda asja siin võtta, nagu ka viimane mäng näitas, kus me ju teadsime, et peaksime neist paremad olema, aga ikkagi tuli see raskelt. Ei tohi endale midagi sisendada, et tuleb ehk lihtsalt, vaid koguaeg suruma iseennast ja teisi, et suudaksime maksimaalselt keskenduda. Loodan, et suudame finaalturniiri ajaks olla parimas võimalikus konditsioonis ja vaatame, mis seal siis saama hakkab,“ lisas Kibbermann.
Naiskond peab kaks viimast Hõbeliiga alagrupikohutmist võõrsil, kui 14. juunil kell 21.15 kohtutakse Austriaga ja 17. juunil kell 17.00 Lätiga.
