Milano Inter on mitu korda Meistrite liiga finaalis võitnud, Manchester City on küll finaali jõudnud, kuid pidanud kaotust tunnistama. Kas võiduka ajalooga Inter üllatab või saab Manchester City lõpuks soovitud karika?

Interi varasematest võitudest neil sel laupäeval abi pole. Esimesed kaks pärinevad aegadest, mida võib-olla keegi peale Roman Ubakivi enam ei mäletagi (1964 ja 1965), viimasest (2010) on samuti piisavalt aega möödas, et seal osalenud mängumehed on praeguseks kõik kedrad kappi riputanud. Nii et lihasmälus Interi meeskonnal nii suure karika võitmise kogemust pole.

Manchester Cityl pole samuti Meistrite liiga võitmise kogemust, aga vahe on selles, et nende praegune koosseis on võitmisest teinud enda jaoks rutiini. Kolm aastat järjest on võidetud kõige tugevam ja tihedama konkurentsiga Euroopa jalgpalliliiga. Pep Guardiola, kes tundus juba 15 aastat tagasi küpse treenerina, on tegelikult aasta-aastalt veelgi parandanud oma taktikalist arsenali ja võimekust õigeid otsuseid teha, nii et enam pole karta ka paljuräägitud ülemõtlemist enne hooaja kõige otsustavamaid mänge.

Interi finaaliteekond sisaldas küll raskeid alagrupimänge, aga play-off’is tulid vastu FC Porto, Lissaboni Benfica ja AC Milan. Olgem ausad, mitte kõige keerulisem teekond, kui su suurimaks takistuseks on linnarivaal, keda oled enne poolfinaali juba sel kalendriaastal kaks korda võitnud.

City teekond pärast alagruppi – RB Leipzig, Müncheni Bayern, Madridi Real – näitab, et Guardiola on suutnud oma meeskonna läbi tuua oluliselt raskemast kadalipust, ja see töötab finaalis nende kasuks.

Manchester Cityl on võimalus teha ajalugu, võita kolm karikat. Võidetud on Inglise liiga, FA Cup ja ühe võidu kaugusel on Meistrite liiga võit. Mis peaks Manchester Cityl õigesti minema (lisaks väravatele), et saada kolmas karikas?

Kõlab nagu klišee, aga Manchester City peab mängima oma mängu. See tähendab, et tuleb terve mängu jooksul vastaseid pressida ning palliga mängides andaKevin De Bruyne’ile ja Ilkay Gündoganile ning kõigile teistele ruumi ja võimalust rünnakuid ehitada.

Samal ajal peab siis Inter tegema kõik selleks, et City sööduliinid, mis peaksid lõppema Erling Braut Haalandiga, oleksid kinni pandud, vajadusel end ka vea piiril füüsiliselt kehtestades. Mentaalselt peab Inter olema valmis pikkadeks ilma pallita perioodideks, kus tuleb säilitada kannatlikkus. Raske, aga paberil see plaan City vastu umbes nii välja näeb.

Pep Guardiola on võitnud Barcelonaga Meistrite liiga meistritiitli. Bayeriga tiitlit ei tulnud, hetkel võrreldakse Manchester Cityt kunagise Barcelonaga. Kas Guardiola praegune võistkond on tema parim?

Praegune Manchester City on minu arvates kindlasti parem kui omaaegne tiki-taka Barcelona. City on mitmekülgsem, ja kuigi ka nüüd peab juhtuma midagi väga erakordset, et mõni Guardiola mängijatest julgeks kasti tagant löögile minna, siis ainuüksi Haalandi lisandumine annab rünnakutele viimasel kolmandikul väga palju lisavõimalusi juurde. Palli liigutamine, esimesed puuted, söödutehnika, avanemised ja kõik muu, mis on vajalik mängu tempo kontrollimiseks – kõike seda valdavad City mängijad vähemalt sama heal tasemel nagu omal ajal Lionel Messi, Andres Iniesta, Xavi & co. Praegune Guardiola on rünnakute lahendamisel mitmekülgsem, tihti ka lihtsalt sirgjoonelisem.

Jalgpallikommentaatorite suurimat õudust, keskväljal lõpmatuseni palli kõigutamist, praeguse City juures enam eriti ei näe.

Meistrite liiga alguses poleks paljud arvanud, et Inter suudab raskest alagrupist ennast finaali mängida. Kui Inter võidab tiitli, kas jalgpallimaailm on saanud Simone Inzaghi kujul uue treeneri, kellest kuuleme veel pikalt?

Mingi üllatusmees Simone Inzaghi kindlasti pole. Kui mängijana jäi ta omal ajal selgelt vanema venna Filippo varju, siis treenerigeenid on seal peres vastupidi jagunenud.

Mees tutvustas end jalgpallifännidele suurepärase peatreenerina juba eelmise kümnendi lõpus Rooma Lazios, kus ta võitis korra Itaalia karika ja kahel korral sealse Superkarika. Kusjuures Superkarika võitmiseks alistati tookord mõlemal korral tol ajal Itaalia jalgpallis väga jõuliselt domineerinud Juventus.

2020–2021 hooajal mängiti Rooma klubiga pärast pikka pausi ka Meistrite liigas ja kuigi pärast alagrupist edasipääsu tunnistati play-off’i esimeses ringis Bayerni paremust, oli Inzaghi kinganina juba jõuliselt suurte jalgpallitreenerite toa ukse vahele lükatud.

Inzaghi on alles 47-aastane ning kuigi vahel tundub, et tipptreenerid lähevad üha nooremaks, siis usun, et itaallasel on treenerina veel pikk ja edukas karjäär ees ootamas.

Manchester Cityl on praegu Meistrite liiga parim väravakütt Haaland ja söötude andja Kevin de Bruyne ehk väidetavalt hetke parim jalgpalliduo. Haaland pole viimastes mängudes väravat löönud, kas ta üllatab väravatega finaalis?

Raske öelda, kuidas Haalandil väravatega läheb. Vastab tõele, et Meistrite liiga kahes viimases mängus Reali vastu, FA Cupi finaalis Manchester Unitedi vastu (ja poolfinaalis Sheffield Unitedi vastu) ning viimases kahes liigamängus, kus norralane platsil käis, jäid tal väravad löömata. Inter hakkab kindlasti esimesest minutist tegelema Haalandi personaalküsimusega, nii et kerge tal ei ole. Ründaja fännid saavad aga meenutada, et enne Bayerniga mängitud veerandfinaale oli Saksa klubi lasknud endale lüüa kaheksa mänguga vaid kaks väravat, ometi lõi Haaland sellise kaitse vastu kahe mänguga sama palju. Ja isegi kui väravad jäävad mehel endal löömata, siis see töökoormus ja tähelepanu, mida vastaste kaitsjad tema kontrollimiseks peavad eraldama, avab võimalusi kaaslastele. Nii et Haalandi kasutegur ei väljendu ainult löödud väravates.

Parafraseerin hiidlaste ilmaennustust: üks on kindel, Haalandi värav kas tuleb või jääb järgmiseks korraks.

Finaalis võib kõike juhtuda. Koefitsientide järgi võime eeldada Manchester City võitu, kuid finaalid kipuvad üllatama. Kui Interi viigile panustada, on koefitsient hea, arvestades nende hiljutisi mänge Itaalia liigas ja sellel aastal juba kahe finaali võitmist. Kas Inter on hooaja lõpus parimas vormis?

On tõsi, et Inter tegi väga hea hooaja lõpu Serie A-s (viimasest kaheksast mängust seitse võitu) ja Itaalia karikas on samuti tubli saavutus, aga olgem ausad: kaks nädalat tagasi karikafinaalis vastaseks olnud Itaalia liiga keskmik Fiorentina pole võrreldav Meistrite liiga seekordse finaalivastasega.