„Asfaldilt metsaradadele“: Eesti jalgrattaspordi ajalugu muutnud võistlus tähistab 25. aastapäeva

Kui 1998. aasta 18. jaanuaril õnnetus hoolimata rasketest ilmaoludest läbi viia Estoloppeti suusasarja kuulunud Tallinna suusamaraton, siis tekkis võistluse peakorraldajal Jüri Voodlal mõte, et miks mitte korraldada samas piirkonnas Põhja- Kõrvemaa maastikukaitsealal, Anija ja Aegviidu mail maratonisõit ka ratturitele. Kindlasti soosis seda ka maastikurataste populaarsuse kasv, sest üha enam osteti sel ajal just maastikurattaid ja Eesti Jalgratturite Liidu kalendris oli kirjas enam kui 30 erinevat võidusõitu. Kuid rattamaratoni variant oli veel sündimata...

Seni ikka suusamaratone korraldanud spordiklubi Kõrve ring asus tegutsema slogani – ASFALDILT METSARADADELE all, vaatas üle võimaliku rajavariandi ning valitigi välja suusamaratoni lõike kasutades 27 km pikkune ring, mille põhiklass läbis kaks korda. Muidugi polnud suusaüritusi korraldanud korraldustiimil rattasõidu läbiviimise kogemust, seetõttu kutsuti appi kogenud rattakohtunikud Enn Pettai ja Hilja Guržinski.

Hiljem tuli nõuga appi ka rattalend Ants Väravas. Vabatahtlikke abilisi saadi nii suusarahva hulgast, kui ka kohalikest koolidest, Kalevi pataljonist ning just eelmisel aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis vastloodud erialal - rekreatsioonikorralduse õppima asunud tudengite hulgast.

7. juuni sõit startis Aegviidus endises TPI spordibaasi juurest ja kokku said igati kena rattasõidu päeva enam kui 400 inimest. Meeste põhiklassis võitis Alges Maasikmets Sigvard Kuke ja Urmas Välbe ees, naiste parim oli aga Maaris Meier. Pereklassi 10 km raja läbis 22 peret ja lastele korraldatud sõidus 1,5 km rajal, vigursõidus ning aeglussõidus tegi kaasa 82 last.

Kõrvemaa oli niimoodi siis ka rattasõidule avatuks saanud ja riburada sai sellest hoogu ka teised maastikurataste maratonisõidud. Näiteks sai sügisel 20. septembril teoks I Tartu rattamaraton, kus kasutati talviste suusamaratoni rada.

Spordiklubi Kõrve ring kuulutas aga kohe välja ka oma sügisürituse ja selleks sai 29. septembril toimunud jooksu ja matkapäev „Kuldne sügis“

Nüüd – veerandsada aastat hiljem , kui rattasõite on igas Eestimaa kandis ja igat masti, siis on ehk paslik märkida, et maastikusõitude buum pole vaibunud. Are Altraja sõnul jätkub positiivne trend ka maastikurataste omandamisel – nii et kunagi algatatud suund püsib ikka sama – Asfaldilt metsaradadele !

Kõrve rattasõidu traditsioone jätkav ja nüüd siis Tallinna rattamaratoni nime kandev üritus toimub sel aastal 2. septembril.