Urmas Roosimaa meenutab head sõpra Olaf Suuderit: ta oli Eesti rallis fenomenaalne

Teisipäeval lahkus siitilmast taevastele radadele tuntud tele- ja raadioajakirjanik Olaf Suuder. Peale kohaliku telemaastiku jättis ta suure jälje ka Eesti rallisporti.

Suuder tegutses aastaid kaardilugejana ja krooniti 2010. aastal koos Margus Remmakuga absoluutarvestuses autoralli Eesti meistriks. Paljude rallisõprade mällu on ta sööbinud ka suurepärase rallikommentaatorina. Rally Estonia võistluste juht ja Suuderi pikaaegne sõber Urmas Roosimaa aitas lahti mõtestada vara lahkunud Suuderi mõju Eesti ralliskeenele.

„See uudis tuli küll kui välk selgest taevast,“ ohkas Roosimaa alustuseks. „Olafi puhul saame ralli mõistes rääkida fenomenist. Nii palju kui mina teda alates 1990-ndate lõpust tunnen, oli ta alati tehnika- ja tehnikaspordihuviline.“

„Alguses sõitis ta Villu Mättikuga, siis ta läks ühel hetkel Marko Virkoja kõrvale,“ keris Roosimaa ajaratast paar kümnendit tagasi. Aastatel 2000–2002 luges Suuder kaarti ka Tarmo Karakatšile ja Alar Tatrikule. 2002. aastal algas tema koostöö Virkojaga. „Siis hakkasid neil oma klassis ka tulemused tulema. Võtame eelmise aasta, kui üle pika aja toimus Paide ralli. Olafiga tehti just intervjuu Postimehe majas ja siis [ta] rääkis, et Virkojaga sõitmine oli üks tõuge, mis aitas rallis sammu edasi teha.“

„2004 alustas ta sõitmist Margus Remmakuga. See oli tema jaoks kaardilugejakarjääri uus tase, mis kulmineerus 2010. aastal Eesti absoluutklassi meistritiitliga. Kaardilugejana on tema roll olnud väga suur,“ meenutas Roosimaa.

Hääl, mis kutsus kaasa elama

„Lisaks, ärgem unustagem: see, mis täna on Kalev Kruus TV6-s [rallikommentaatorina], oli Markko Märtini aegadel Olaf Suuder. Ei läinud ükski rallisaade mööda ilma Olafi hääleta,“ meenutas Roosimaa Suuderi tööd rallikommentaatori ja -reporterina. „Tal oli spetsiifiline hääl, mis kutsus kaasa kuulama. Tema tehnilised teadmised olid tegelikult meeletud, pahatihti see lihtsalt ei avaldanud kuskil.“

„Olaf oli süüdi ka selles, et minagi sattusin MM-rallisid kommenteerima Kanal 2 ja Kanal 12 eetris. Olaf helistas mulle ükskord ja uuris, mida õhtul teen. Ütlesin, et mis ikka, vaatan televiisorit. „Kuule, aga tule minu juurde ja vaatame koos“,“ meenutas Roosimaa tollast kõne Suuderiga. „Seal tuli välja, et koos vaatamine tähendas koos kommenteerimist.“

Roosimaa lisas, et mõnele Suuderi kommenteerimisstiil ei meeldinud, kuid väga paljudele ta sobis. Pärast ülekandeid saadud positiivne tagasiside andis Suuderile motivatsiooni ka edasiseks. „Kes kirjutas talle sõnumitesse, kes saatis Kanal 2-le kirju. Seal oli ääretult palju positiivsust ja see oli tema jaoks motivatsioonitõuge edaspidiseks, et seda kõike veel paremini teha. Ta on selles mõttes ikoon sportlasena ja täiesti fenomaalne ikoon kommentaatorina.“

„Tema nii-öelda parim aeg oli siis, kui Markko Märtin sõitis MM-sarjas. See oli justkui sünonüüm. Õhtuti, kui olid WRC sõite kokkuvõtvad saated, siis see saade, tekst, Olafi hääl – see on ühe põlvkonna jaoks rallide kommenteerimise põhialustala,“ hindas Roosimaa, kes on ka ise aastaid kaardilugejana tegutsenud.

Aitas talletada ajalugu

Suuder, Roosimaa, Indrek Rand, Madis Kers, Karli Pikk ja Alar Hermanson andsid koostöös mullu välja kaks raamatut sarjast „Eesti autoralli ajalugu“. Esimene osa keskendub aastatele 1921–1985 ja teine ajale 1986–2002.

„Olaf oli sügavalt kättpidi toimetamises sees. Tema oskas mind suunata ja aidata viia tekste täiuslikkuse poole,“ meenutas Roosimaa. „Olafi legendaarsed sõnad olid: „Kirjuta valmis, kirjuta valmis.“ Kirjutasin tekstis valmis. Siis Olaf ütles: „Nüüd loe üle. Ükskõik mis sõna seal üleliigne tundub, viska minema. Ükskõik mis koma on üleliigne, viska minema. Mida lühem ja täpsem on tekst, seda arusaadavam see on.“

„Tean, et ta ise jäi tulemusega rahule. Siia jääb nüüd tõesti suur auk sisse. Algselt polnud, aga nüüdseks oli meil juba plaan liikuda edasi kolmanda osaga, millega tegelikult algas ka Olafi tähelend autospordis. Nüüd pean hakkama seda kirjutama minevikuvõtmes,“ ohkas Roosimaa ja pidas mõttepausi. „Veel eile (esmaspäeval; intervjuu on tehtud teisipäeva õhtul – K. R.) helistasin talle ja ta ei võtnud vastu. Mõtlesin, et huvitav, et ta vastu ei võta. Veel eelmine nädal vestlesime, käisin tema juurest kiirelt läbi.“

Vägev sõit Harju rallil

Pärast 2010. aastat oli Suuder pikalt võistlusrallist eemal. Oma järgmise ja ühtlasi viimase stardi tegi ta 2017. aastal Harju rallil.

„Aeg-ajalt ikka küsisin temalt, et kas ta tahab äkki veel võistelda. Sest aeg-ajalt helistati mulle ja pakuti tulla kaarti lugema. Vabandasin ja ütlesin, et mul pole lihtsalt aega, aga mul on siin hea kamraad. Kuniks aasta oli 2016 ja Siim Plangi helistas mulle, et sõidaks terve hooaja koos. Siis vaatasin kalendrisse ja 2017. aasta esimene ralli oli Harju ralli,“ meenutas pikaaegne sõber. „Helistasin Olafile, et leppisin Siimuga kokku, aga esimest sõitu (Harju ralli) ma teha ei saa. Küsisin, kas ta läheks mind asendama. Olaf natukene mõtles ja ütles: „Kui elus toovad sõbrad sellise võimaluse kandikul lauale, siis minu kohustus on sellele „jah“ öelda.“

2017. aasta mais lugeski Suuder Harju rallil kaarti Siim Plangile, kellega koos nad said etapi üldarvestuses Mitsubishi Lancer Evo X-iga teise koha ja N-rühmas võidutsesid. Neid edestas vaid Georg Gross Ford Fiesta WRC ralliautoga. Teise koha peale pidasid Plangi ja Suuder kõva heitlust rallipaari Kaspar Koitla – Andres Otsaga. Lõpuks jäid 1,8 sekundiga peale Plangi ja Suuder.

„See oli hooaeg, kus tulime aasta lõpus N-rühma meistriteks. Sealhulgas ka Olaf, sest tema sõitis ka ühe sõidu kaasa,“ jätkas Roosimaa, meenutades tollast heitlust teise koha peale. „See enesekindlus, mis Olafisse selle sõidu ja Plangiga tagasi tuli, oli meeletu tõuge tema jaoks. Ta sai enesekindluse tagasi. Mõnikord ikka helistasime ja arutasime maailma asju ja siis ta küsis, et kas ikka kõlbab kaardilugejaks. Tal oli kahtlusi, aga pärast Harju rallit, kus nad võitsid kiiruskatseid Georg Grossi ees, tegin talle selgeks, et ilma legendi ja hea kaardilugejata ei ole võimalik sellist tulemust välja sõita.“

Telefoniintervjuu jooksul pidas Roosimaa mitu mõttepausi. „See, et täna enam inimest pole, on šokkreaalsus. Kunagi teadjad mehed on öelnud: „Saja inimese surm on statistika. Ühe inimese surm, kes on sulle lähedane olnud, see surm on šokk“,“ tõdes Rally Estonia võistluste juht.

Roosimaa meenutas veel, et Olaf õppis mõne aasta eest laevajuhiks ja sõitis laevukese Hilaraga mööda Emajõge ringi. „Kapten Suuder käis ka ralliseltskondasid Emajõe peal sõidutamas. See sai ühel hetkel tema üheks väljendusviisiks ja kireks. Ikka ei saanud ta üle ja ümber tehnikast. Ta oli läbi ja lõhki tehnikainimene,“ iseloomustas ta sõpra.

„Mis mul veel Olafist meenub. Olin kord vanematekodus külas, kui isa vaatas televiisorist, kuidas Olaf uudiseid luges. Kolm minutit läks mööda ja vaatan, et Olaf helistab. Mõtlen, et mis nüüd. „Ole rahulik, mul on seitse minutit aega. Ma ei viitsi niisama seista, mõtlesin, et helistan sulle, ajame juttu,“ vahendas Roosimaa Suuderi kõnet. „Tema puhul oli kihvt, et ta oli vahel hästi spontaanne.“