FIFA plaanib piirata agentide töötasu. Ka Eesti jalgpallurid võivad jääda keerulisse seisu

Agentide töötasu piiramine lööb ilmselt kõige valusamalt madalama palgaga mängijaid.

Jalgpalliringkondades on aastaid löönud laineid superagendid, kes pistavad suurte tehingute pealt taskusse miljoneid eurosid. On pistetud ka kümneid miljoneid eurosid. Nüüd on sellistele asjadele hakatud vaatamata aina halvema pilguga. Eriti on pinnuks silmas meie seast lahkunud Mino Raiola vormistatud tehing, millega ta viis Paul Pogba 2016. aastal toona maailmarekordilise 105 miljoni euro eest Torino Juventusest Manchester Unitedisse. Nimetatud summast koguni 27 miljonit sai Raiola. Seejuures sai ta raha Pogbalt, Juventuselt ja ka Unitedilt.

Võttes arvesse jalgpallimaailma tavapärast loogikat, siis sai Raiola sellelt tehingult tunduvalt suurema protsendi, kui kirjutatud ja kirjutamata reeglid ette näevad. Nüüd tahab rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) panna agentidele päitsed pähe ja vähendada nende teenistust kõvasti. Nagu ikka elavad reaalsuses suured ja kuulsad agendid ka tulevikus hästi ja kõige valusamalt mõjuvad uued reeglid seal, kus liiguvad väiksemad summad. Ka Eesti jalgpalliagentide sõnul saavad kõige valusamalt pihta mängijad, kelle töötasu on väiksem.

Kui palju teenivad agendid praegu ja kui palju FIFA seda vähendada tahab? Miks on mängijal agenti üldse vaja?

10% lepingusummast

„Seni on olnud tavapärane, et agent teenib 10% mängija lepingu suurusest,“ avaldas Madis Kokkuta, kelle agentuur KSM Group alustas omal ajal käsi-, võrk- ja korvpalluritega. Nüüd on sisenetud jalgpallimaailma ja sinna kõrvale on jäänud veel käsipall.

Agentidele hakkavad uued reeglid kehtima 1. oktoobrist.

Sellest aastast hakkab FIFA nõudma agentidelt litsentsi. Ilma selleta tegutseda enam ei saa ja ühes sellega tahetakse panna agentidele ka rahalises mõttes päitsed pähe. Räägitud on võimalusest, et edaspidi võib protsent langeda viie peale. Agentidele hakkavad uued reeglid kehtima 1. oktoobrist. Ent kõik ei ole veel kivisse raiutud ja mõnel pool on asjad jõudnud kohtusse. Näiteks Saksamaal, kus saadi ka esialgne võit.

Kokkuta sõnul on praeguses olukorras asjad liikuma pannud klubid, kes sooviksid agendid vahelt välja jätta, et ise suuremat kasumit teenida. „Klubid vaatavad asju oma mätta otsast. Loomulikult oleks nii neile kasulikum. See võib viia aga olukorrani, kus agendid ei ole huvitatud enam osa mängijatega koostöö tegemisest. Seda põhjusel, et saadav tulu ei vasta enam tehtava töö mahule,“ selgitas Kokkuta.

Uute reeglite järgi võib agent saada 10% olukorras, kus mängija brutopalk on alla 200 000 euro aastas. Sellisel juhul on agendil võimalik saada 5% klubilt ja 5% arvestatakse mängija palga alusel. Klubi võib soovi korral maksta ka mõlemad osad. Kuid klubi võib öelda, et nemad ei maksa midagi, ja siis jääb ainult 5% mängija palgast. Suuremate lepingute korral peaks protsent jäämagi madalamaks.

false

Saksamaa agentuuris DA Sport Consulting töötav endine Eesti koondislane Taavi Rähn tõdes, et FIFA reeglil on ilmselt ka omad plussid. „Eks peab nägema ka suuremat pilti. Pigem võib see reegel isegi turgu korrastada. Kaovad ära sellised agendid, kes kirjutavad noortele mängijatele Facebookis ja tahavad neid esindama hakata. Selline olukord ei ole tegelikult hea,“ tõdes Rähn. „Mingis mõttes on see reegel jalgpallurite kaitsmise seisukohast oluline. Noor mängija on ikka meelitatud, kui talle kirjutatakse ja välisklubi pakutakse. Tegelikult ei ole selline Facebooki-agendindus hea. Puudub stabiilsus ja usaldusväärsus.“

Ent Rähn tõdes, et Eesti turgu võib see reegel ilmselt mõnes mõttes mõjutada. „Eesti mängijate vahendamine ei ole nagunii ära elamiseks piisav. See on natuke hobi korras töötamine,“ tunnistas ta, et väikesed tasud võivad veelgi kokku kuivada.

Mängijate välismaale aitamise valem

Taavi Rähn sai Saksamaa agentuuri DA Sport Consulting tööle, sest vajati inimest, kes oskaks vene keelt ning oleks aktiivne endiste NSVL-i riikide, Baltimaade ja Skandinaavia suunal. Lisaks on firma eestvedajad endise keskkaitsja Rähni ammused tuttavad.

Kuidas käib Rähni põhitöö ehk mängijale klubi leidmine? „Meil on sisuliselt igal turul partnerid, kellelt saame vajaliku info. Klubid on reeglina täpselt ära kirjeldanud, millisele positsioonile ja milliste omadustega mängijat vajatakse. Mida professionaalsem on klubi, seda täpsem kirjeldus on. Info saamise korral pakume enda agentuuri või partnerite mängijaid. Kui näen, et ka mõni Eesti mängija võiks antud profiilile vastata, siis annan loomulikult ka talle teada, et selline võimalus on olemas,“ kirjeldas ta.

Rähni sõnul võib huvist tehinguni minna mitu kuud, kuid teinekord võib asi tehtud saada ka päevadega. Kui eesmärk on aga mõni noormängija Eestist piiri taha viia, siis see võib aega võtta aasta või isegi rohkem. „Sellises olukorras on vaja potentsiaalselt huvitatud klubidele pidevalt infot ette sööta. Loomulikult on siis vaja selles tiimis tunda spordidirektorit või mõnda teist olulist inimest. Igale poole huupi ei ole mõtet ka infot saata,“ selgitas ta. „Antud aasta jooksul peab mängija aga oma sooritust hoidma pidevalt heal tasemel või taset isegi tõstma. Alles siis võib välisklubis huvi tekkida. Esimene kord on niimoodi lihtne pakkuda. Kui mängija ei suuda hiljem aga oodatud panust anda, siis sinna klubisse võivad pakkumised ka viimaseks jääda.“

Samal ajal nõutakse agentidelt varasemast rohkem. Mainitud litsentsi saamiseks tuleb sooritada eksam. Kokkuta ja Rähn ei ole seda veel teinud. „Meil on agentuuris olemas vastavad inimesed, kellel on eksamid tehtud. Kui tahad tegus olla, siis tuleb normidele vastata,“ sõnas Rähn.

Mängijatele vajalik tugi

FIFA seatavaid piiranguid on veel. Aastate jooksul on olnud palju olukordi, kus agent esindab korraga nii mängijat kui ka klubi. Ka Eesti jalgpallurid on rääkinud kummalistest situatsioonidest, kus enne lepingu allkirjastamist ilmub välja agent, kes väidetavalt ainsana esindab ostvat tiimi ja nõuab oma protsenti. Edaspidi tohib agent korraga esindada mängijat ja klubi, kuhu ta läheb, kuid ei tohi korraga esindada mängijat ja müüvat klubi.

Reaalsuses võivad mängijad ju ennast ka ise esindada. Omal ajal sai sellega edukalt hakkama Saksamaa jalgpallilegend Jürgen Klinsmann. Ekspertide sõnul on see võimalik, kuid ilma agendita ollakse läbirääkimistel keerulisemas seisus.

false

Agentidel on tõenäoliselt teadmised konkreetsete klubide keskmise palgataseme ja muude tähtsate detailide kohta. Seega peavad esindajata läbirääkimistesse astuvad mängijad tõenäoliselt leppima väiksema palgaga. Juriidiliselt on seega kõik võimalik. Pigem nähakse, et sündmuste sellisest käigust võidaksid pigem klubid, mitte vutimängijad.

„Mängijad vajavad tegelikult inimest, kes oskaks nõu anda. On asju, mida klubiga on keeruline arutada. Eestis võiks agente tegelikult rohkem olla, et mängijatel oleks suurem tugi. Praegu domineerivad olukorda klubid. Jalgpallurid vajavad enda kõrvale inimest, kes oskaks vajalikes teemades kaasa rääkida ning aitaks karjääri planeerida,“ tõdes Rähn.

Mängijate maast madalast kasvatamine

Mängijate ja agentide vahelised sidemed võivad olla väga erinevad. Mõni mängija võib agenti vahetada sisuliselt iga aasta. Kuid on ka neid, kes teevad koostööd aastakümneid. Eesti agentuur KSM Group on võtnud suuna, mille järgi sisuliselt kasvatatakse endale mängijaid, kellega koostööd teha.

Varem ka korv- ja võrkpallis tegev olnud KSM Group on panustab nüüd käsi- ja jalgpallile. Agent Madis Kokkuta on tegev Tallinna Käsipalliakadeemias. Jalgpallis korraldatakse aga noortele laagreid, mille kaudu soovitakse mängijaid arendada ja ka ise kontakte luua.

„Tegime aastate jooksul üle 100 tehingu. Kõik olid toredad, kuid mõni oli lihtsalt tehingu pärast. Viisime mängijad välja, kuid aja möödudes ei toimunud arengut. Pidime korraks aja maha võtma ja vaatama, kuidas edasi minna. Alustasime koostööd nooremate käsi- ja jalgpalluritega, kelleni jõuame korraldatavate laagrite ja käsipalliakadeemia klubi kaudu,“ avaldas Kokkuta. „Tahame luua pikaajalisi sidemeid ja olla ise mängija arengu juures. Nii oleme nende edusammude ja murdega paremini kursis.“

Koos Tauno Tringiga agentuuri vedava Kokkuta hoole all ongi praegu tuntumatest noorjalgpalluritest 19-aastane keskkaitsja Andreas Vaher (Freiburg, Saksamaa) ja Daniil Pareiko (SPAL, Itaalia).

Pikema ja põhjalikuma koostöö tulemusena soovitakse jõuda lõpuks ka tulusamate tehinguteni. Seejuures tahetakse kindlustada, et plaanitud tehingud lõpuks ka teoks saaksid. Aastate jooksul on Kokkuta sõnul nii mõnigi diil liiva jooksnud, sest mängijal on järsku tekkinud mitu agenti.

„Jalgpallimaailmas on palju üliagaraid agente, kes pakuvad mängijaid klubidele ilma reaalse plaani ja teadmisteta. Pakutakse huupi. Ka läbi partnerite. See on täielik jama. Nii viiakse mängija maine alla,“ sõnas Kokkuta. „Agarus ei ole alati vale, kuid peab olema plaan. On neid, kes on terve Euroopa läbi sõitnud, kuid ei ole kuhugi pidama jäänud. See ei ole klubide silmis hea ja usaldusväärne.“

„Klubidel on raske usaldada mängijat, kellel on palju esindajaid. See tähendab juba eos probleeme. Lõpuks ei tea klubi, kellega ta peab läbi rääkima ja kellele maksma. Kui aga tihti klubisid vahetada, siis see näitab omakorda, et ei ole püsivust. Klubide silmis on ka see tihti halb märk. Nii olemegi valinud uue tee, millega proovime nimetatud probleeme vältida. Lisaks oleme mängijate tasemest teadlikumad ja see on hiljem tehingute tegemisel abiks,“ lisas Kokkuta.