Andres Oper. Eesti jalgpalli esimene miljonitehing ja viimasel sekundil katki jäänud Premier League’i lepingu tagamaad
(4)Enne Operi Aalborgi siirdumist oli Kadrioru staadionil ärev moment.
Moskva Torpedo andis Sunderlandi huvist esimesena meedia kaudu teada.
Eesti koondise väravavahtide treeneri toetav sõna aitas Operi peaaegu Premier League’i.
Pärast luhtunud tehingut saabus Operi karjääri parim aeg.
Eesti jalgpallikoondise läbi aegade suurimal väravakütil Andres Operil on üleminekuturul endiselt eriline tähendus.
Operit võib praeguse seisuga pidada kõige edukama väliskarjääri teinud Eesti ründajaks. Aastate jooksul lõi ta väravaid nii Hollandi, Venemaa, Taani kui ka Küprose kõrgliigas. Parimad aastad veetis ta tulbimaal Kerkrade Rodas, kus ta sai nelja hooajaga kirja 40 väravat. Sellise tasemega liigas ei ole sellise saavutuseni jõudnud ükski teine eestlane. Enne Rodaga liitumist oli Operi karjääris aga sündmusi, mida siiani Eesti jalgpallis meenutatakse.
1999. aastal sai Operist esimene eestlane, kes olnud osaline miljonitehingus. Seejuures tuleb mainida, et tegu on siiamaani suurima müügitehinguga, mis puudutab Eesti klubi eestlasest mängija välismaa klubisse jõudmist. 2005. aastal oli Operist saamas Premier League’i esimene eestlasest väljakumängija. Seejuures olid Moskva Torpedo ja Sunderland lepingu juba allkirjastanud. Puudu oli veel ainult Operi allkiri. Nüüd meenutavad asjaosalised, mis toona ikkagi juhtus.
Ootamatu viimane Flora mäng
Esmalt aga tehingust taanlaste Aalborg BK-ga. 1990-ndate teises pooles hakkasid Eesti mängijad tasapisi piiri taha siirduma. Teerajaja oli Mart Poom. 1997. aastal ostis Premier League’is palliv Derby County puuriluku FC Flora käest 700 000 euroga. Toona oli tegu Maarjamaa rekordiga. Kaks aastast hiljem käidi Operi eest välja suurem summa. Aalborg maksis Operi eest Florale miljon USA dollarit (toonase kursi järgi 950 000 eurot).
Hiljem on räägitud, et Aalborgi nimekas peatreener Hans Bakke jälgis Operit kolm kuud. Seetõttu ei olnud Operit testida vaja ja taanlased ostsid toona 21-aastase ründaja otse välja. Seejuures allkirjastati leping enne Flora ja Viljandi Tuleviku kohtumist, milles ka Oper veel mängis. Kontrahtis oli aga punkt, mis lubas Aalborgil lepingust taganeda näiteks vigastuse või ebapiisava sportliku vormi korral. Nimetatud matšis saigi Oper peatrauma.
„Kohtumine toimus Kadrioru staadionil. Hüppasime Mati Pariga, kes on minu lähedane sõber, peadpidi kokku. Mäletan, et Aalborg võis lepingust taganeda olukorras, kus midagi väga valesti läheb. Siis oli mul küll väike paanika. Õnneks seda klauslit siiski ei rakendatud,“ meenutab Oper. „Silm oli mul aga kinni ja sinine. Plaanitud fotoseanss jäi igatahes ära.“
Operi sõnul käisid 1990-ndatel asjad väheke teisiti ja mängija kõigest ilmselt ei teadnud. „Olin kuulnud, et mind jälgitakse. Toona hoiti selliseid asju pigem mängija eest saladuses. Minu asi oli trenni teha ja vajadusel testimistele minna,“ räägib Oper, kes enne Aalborgiga liitumist käis end näitamas Londoni Arsenalis, Prantsusmaa tippklubis FC Metz ja Rootsi suurklubis IFK Göteborg.
„Noore mängijana ei olnud mul seal suurt midagi otsustada. Minu asi oli lõpuks öelda jah või ei. Toona ei olnud meil ju keegi eriti välismaal mängimas käinud ja nõu ei olnud kusagilt küsida. Aalborg oli aga väga kihvt koht ja kõva samm karjääris edasi. Ega ma väga palju nõudmisi ei esitanud,“ ütleb Oper oma esimese välislepingu kohta.
1990-ndatel tuli aga arvestada veel ühe aspektiga – tööloaga. Nüüd, kuuludes Euroopa Liitu, ei pea eestlased selle pärast enam muretsema, kuid siis oli vaja ka sellele mõelda.
Kõik oli kokku lepitud
„Inglismaal oli sellega keeruline. Isegi Mart Poom pidi tööluba ootama ning korra isegi riigist lahkuma. Teistes maades oli olukord lihtsam. Kui klubi ikka mängijat tahtis, siis nemad suutsid asjad kiiresti korda ajada. Operi Aalborgi siirdumisel ei olnud mingeid takistusi,“ tunnistab ründajat esindanud agent Tarmo Lehiste.
Potentsiaalne klubivahetus jõudis meediasse Moskva suurklubi kaudu.
Kuus aastat pärast rekordilist tehingut olid Oper ja Lehiste koos Inglismaal, et allkirjastada Sunderlandiga leping. 2005. aasta kevadel võitis Sunderland Inglismaa esiliiga ja jõudis järgmisel hooajal tänu sellele kõrgliigasse. Võistkonda kuulus ka Poom. Ründejõudu otsides jäi inglaste pilk pidama Operil, kes kuulus Moskva Torpedo ridadesse. Kuna Oper ei olnud soostunud venelastega lepingut pikendama, siis oli ta mängudeks saadetud duublisse.
Potentsiaalne klubivahetus jõudis meediasse Moskva suurklubi kaudu. Esmalt teatas Torpedo juht Vladimir Aljošin Sovetski Sporti veergudel, et inglased ostavad Operi õigused neilt välja. Veidike hiljem kinnitas klubi kodulehel sama juttu tegevjuht Juri Mišin. Meedias spekuleeriti 1 miljoni kuni 1,5 miljoni euro suurusest üleminekusummast.
„Pigem ma ei usu, et Torpedo meediasse minek protsessi mõjutas. Tegelikult olid klubide vahel üleminek ja üleminekutasu juba kokku lepitud. Torpedo ja Sunderland olid lepingu allkirjastanud. Kõik oli selles mõttes juba koos,“ räägib Lehiste.
Inglismaale jõudnud Oper osales ka Sunderlandi treeningutel. „Trennis õnnestus kõik. Kohtumises lõin neljast väravast kaks ja andsin kaks väravasöötu. Treenerite käest sain ka kiita. Pakutud leping ei olnud tingimuste poolest tegelikult parim. Samas oleks Premier League’is mängimine olnud sportlikult hea väljakutse. Kahjuks jäi see aga katki,“ avaldab Oper.
Seejuures läbis Oper Inglismaal edukalt ka meditsiinilise ülevaatuse. Lõpuks oldi olukorras, kus põhimõtteliselt oli puudu ainult Operi allkiri. Seejärel läksid asjad aga kummaliseks. „Olin seal paar päeva. Viimases trennis peatreenerit [Mick McCarthy] enam ei olnud. Ta oli kadunud. Eks neil oli ka mingis mõttes häbi,“ meenutab Oper. „Eks spekulatsioone, miks tehingust lõpuks asja ei saanud, oli erinevaid. Võib-olla tuli mõni teine mängija oma tingimustes alla, kui kuulis, et mina ka valikus olen.“
McCarthy vabandas lõpuks
„McCarthy tegelikult väga tahtis Operit. Ta oli lasknud ju isegi lepingu valmis teha. Pidime minema seda ainult allkirjastama. Lõpuks sekkus protsessi aga klubi president [Bob Murray]. Tal oli oma mängija, keda ta soovis klubisse tuua. Selle taha see jäigi. Kohale jõudmise järel pidime järgmisel päeval lepingu allkirjastama. Seejärel hakkas aga venitamine pihta. Lõpuks öeldi, et allkirjastamist ei tulegi. Hiljem McCarthy vabandas ja ütles, et nii ei tohiks need asjad olla,“ räägib Lehiste juhtunust.
„Tänu kontaktidele saime info, et nad otsivad ründajat. Saime kohe Operit pakkuda.“
Kuidas Sunderland toona üldse Operini jõudis? „Tänu kontaktidele saime info, et nad otsivad ründajat. Saime kohe Operit pakkuda,“ avaldab Lehiste.
Otsustavat rolli mängisid Operi head esitused Eesti koondises. Toona oli meie rahvusesinduse väravavahtide treener Tim Carter, kes töötas koos McCarthyga ka Sunderlandis. „Palusime Carteril Operit hea sõnaga toetada. Järgnevalt rääkis McCarthy juba Poomiga,“ selgitab Lehiste.
„Tegelikult oli mul karjääris hea periood. Torpedos olin ma ju duublis poliitilistel põhjustel. Ma ei soovinud lepingupikendust allkirjastada. Kuna Poom oli ees ja koondises läks mul hästi, siis ka mulle teadaolevalt tekkis Sunderlandi huvi just nii,“ meenutab Oper.
Lõpuks ei olnud 2005/06. aasta hooajal Sunderlandis ühtegi eestlast. Operi palkamisest loobuti ja 31. augustil siirdus Poom laenulepingu alusel Londoni Arsenalisse. Samal päeval lõi Oper aga käed Kerkrade Rodaga.
„See juhtus kõigest paar nädalat pärast Sunderlandis käimist. Lõin treeningmängus kaks väravat ja jõudsime Rodaga kokkuleppele. Hilisem on juba ajalugu,“ meenutab Oper, kelle turuväärtus kasvas 2007. aastaks Transfermarkti hinnangul 2,4 miljoni euroni (praegustest Eesti tegevjalgpalluritest on 1,5 miljoni euroga suurima turuväärtusega Karl Jakob Hein). „Mängijana arenesin Rodas palju ja seal oli minu klubikarjääri parim aeg.“
