DELFI VIDEO | Raul Rebane: kui neiu torkab mõõgaga ja tuleb kuldmedal, muudab ta sekundi jooksul oma rahva sisemist seisundit
(3)
Mai lõpus T1 keskuses toimunud konverentsil „Rahvusvahelised suursündmused ja innovatsioon - nende mõju ja tulevik“ esines ettekandega „Et kari oleks vormis“ meedia- ja kommunikatsiooniekspert Raul Rebane, kes rääkis sellest, mis on spordivõistluste tegelik toode ning miks meile on kasulik pidevalt rahvusvahelisi suurüritusi korraldada.
Konverentsi ülekanne oli nähtav ka Delfi Spordis. Pakume nüüd Rebase ülekannet uuesti vaatamiseks. Loe ettekande esimest sissejuhatavat osa ja vaata videot!
--
„2008. aasta Pekingi olümpia järel olime oma tiimiga arutamas, mis on olümpiamängude tõeline kasutegur. Olime sel hetkel Euroopa ringhäälingute liidus olümpiamänge valgustav tiim. Meid oli seal 20 rahvast. Ma ei mäleta, kes, aga ta ütles sellise lause: „Olümpiamängude tegelik tulemus ei ole mitte spordibaasid ja tulemused, vaid et kari oleks vormis,“ alustas Rebane.
Lause „Et kari oleks vormis“ mõtteni jõudis Rebane väikse ringiga...
„Kuidas liigub info kaasajal kõige paremini? See info, mis mõjutab käitumist ja läheb hinge. Minu seisukoht on, et info ülekülluse ajal liigub käitumist mõjutav info läbi ürituste, rituaalide, tseremooniate ja otsese suhtlemise, mitte läbi interneti, portaalide, teleka või raadio. Juhan Peegel ütles: „Kõik, mis läbi inimese käib, on kallutatud.“ Ehk suvaline esimene inimlik reaktsioon on alati emotsionaalne. See, kes tunnetab kõige paremini, kuidas emotsioonid inimestele mõjuvad, on võitja.“
„Üritus. Inimene on vaatab näiteks rituaali. Võtame näiteks riigi koos oma rituaalidega: peod, üritused, riietused, lipud, pasunad ja trummid. See kõik on tegelikult ülimalt tähenduslik. Me reguleerime tihti oma aega ja käitumist nende kaudu, sest nende kaudu liigub väärtusinfo, mis ongi kõige olulisem asi.“
„Spordil on siin omalaadsed eelised. Kui me küsime „Mis on sportlase toode?“, siis reeglina vastatakse, et see on tulemus. Mina väidan, et tulemus ei ole spordi peamine toode.“
Spordi tegelik toode on tulemuse suhe oma rahvaga ehk sihtgrupi emotsioonid.
„Kujutame ette, et inimene teeb maailmarekordi kuskil metsas, mida keegi ei näe. Kas see on toode? Ei ole. See on lihtsalt tulemus metsas.“
„Reeglina on spordi sihtgrupp oma rahvas, väga kõrgel rahvusvahelisel tasemel ka selle valdkonna rahvas. Spordi tegelik toode on tulemuse suhe oma rahvaga ehk sihtgrupi emotsioonid. Kui neiu torkab mõõgaga ja tuleb kuldmedal, siis sekundi jooksul muudab ta sellega oma rahva sisemist seisundit.“
„Spordi absoluutne eelis kõikide teiste valdkondadega ongi see, et sekundi jooksul on võimalik muuta oma baassihtgrupi sisemist seisundit näiteks positiivsemaks. See võib olla rõõm, kurbus, meeleheide, vaimustus. Ja nii muutub see tooteks, mis ei tee mitte tähtsaks tulemuse saavutaja, vaid ka teid, rahvast, meid. Meie oleme selle saavutuse tegelik sihtgrupp. Meie rõõm või kurvastus teeb sellest väärtusliku asja. Kui niimoodi mõelda, siis see muudab maailma.“
„Aga mis on ürituse toode? Siin jõuamegi lause juurde „et kari oleks valmis“. Kui inimesed harjutavad, teevad üritusi, saavad kvalifikatsiooni, siis ürituse toode on kõrgema kvalifikatsiooniga inimesed. Olümpial näiteks töötab tihti sadu tuhandeid inimesi vabatahtlike ja spetsialistidena. Mäletan, et Atlanta olümpia korraldajad tavatsesid rõhutada, et ainsad amatöörid, kes olümpiat läbi viivad, on mängude korraldajad, kuna üle maailma sõidavad kohale erinevad rahvusvahelised profitiimid - kes teeb sõudmist, kes kergejõustikku, kes avatseremooniat.“
„Inimeste koolitamine olümpiamängudel... Nad ei pruugigi üldse jääda selle valdkonna juurde ja hakkavad pärast tegema tont teab mida, aga nad saavad mingisuguse kogemuse. Nad saavad mingi impulsi ja nende impulss muudab elu. Nende soov ja võime uues kvalifikatsioonis midagi leiutada muudab elu. Londoni olümpia peakorraldaja ütles, et vabatahtlikud on olümpiamängude elujõud. Ja ongi!“
„Olen 12 olümpial kohal käies näinud kõige erinevamaid vabatahtlike tööstruktuure ja nende entusiasmi. Kas oleks võimalik rallit teha ilma aktivistide tööta? Kui palju vaeva seal tuleb näha... Aga me ei tea, mis need inimesed pärast teevad, aga nad muutuvad hoopis väärtuslikumaks. Et kari oleks vormis, tuleb pidavalt, sõltumata valdkonnast korraldada üritusi, anda inimestele võimalus areneda.“
Vaata ettekannet edasi videost!
