„Mina soovin need mängud ära võita!“ on Laura võtnud kindla eesmärgi. Kaarel ei räägi palju, kuid viipekeele abil annab teada, et sõidab Berliini ja tõstab käed poodiumil püsti.

Mõlemad sportlased on sitked ja sihikindlad tegijad. Laurale meeldib rattasõit, bocce, sulgpall ja kassid.

Kaarel osales koos treener Hannes Hermakülaga maanteratta etapil ja tal on alati motivatsioon trenni minna, sest maailmamängud ootavad. Nädalavahetusel said noored ka rattarallil lühemal distantsil osalemise kogemuse ja silmad särasid.

Kaarli tee maailmamängudele

Kaarli pere jaoks on poja Berliini eriolümpial osalemine midagi sellist, millest ei oleks osanud unistadagi. Kuna Kaarlil olid üles kasvades kroonilised kõrvapõletikud, ei lubanud arstid tal ujuda, mis muidu Downi sündroomiga lastele väga sobib.

Kõrvahädadest tingitud sagedased haiglasviibimised, loendamatud antibiootikumikuurid ja kodus (loe: toas)istumised pärssisid igasugust füüsilist tegevust. Kaarli ema Iiri põhjendab, et Downi sündroomiga lastel on tihtipeale raskusi tasakaalu hoidmisega. Ka Kaarlile ei meeldinud teha asju, kus oli vaja hoida tasakaalu.

„Nii et kui me proovisime õpetada Kaarlile rattasõitu, ei tulnud sellest midagi välja. Iga teatud aja tagant utsitasime teda uuesti proovima, kuid ilma tulemusteta. Käisime Kaarliga Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses ravil. Seal oli täiskasvanute kolmerattaline jalgratas, millega harjutasime sõitu ja mõtlesime, et võib-olla tuleks samasugune kolmerattaline osta, kuna ta kaherattalisega ei saa kuidagi sõidetud,“ sõnas ema Iiri. „Siis aga saabus 2020. aasta kevad, kui koroona tõttu olid koolid kinni. Me läksime perega maale. Aega oli korraga laialt käes ja võtsime jälle lasteratta välja ja õhutasime Kaarlit proovima. Ja järsku ta sõitiski! Ja sealtpeale arenes ta sõiduoskus päevadega. Sügiseks ostis Hannes Kaarlile suure meesteratta, millega ta sõitis maal metsas üksinda tundide kaupa ringi. Rattasõit on arendanud Kaarlit füüsiliselt ja avardanud nii palju tema maailma!“

Täna teeb Kaarel koos isaga rattatrenne ja käib ka rattavõistlustel. Mõned päevad tagasi käis Kaarel esimest korda elus Tartu rattarallil, kus ta sõitis 60 kilomeetrit.

Laura Hallikivi ja Kaarel Hermaküla

Laura on sitke ja auahne

Auahnus on spordis vajalik omadus. Kui ikka auahnust ei ole, ei julge lootagi, et võidad! Laura ei ole selle koha pealt tagasihoidlik. Trenni on tehtud ja võimalikud võidud tõepoolest ootavad. Kasvõi iseenda ületamine, see on juba hea algus.

Laura areng on olnud väga suur viimase aasta jooksul. Ja eriti vahva on näha, et temagi silmad säravad ja mõlemale eriolümpialasele sportimine väga meeldib.

Treener Hannes Hermaküla ütleb: “Kui juba kohale minna, siis korralikult treenituna ning õige varustusega!“

Noored on treenitud, treener on valmis ja loodetavasti on pöidlahoidjad kodudes valmis.

Kaarel on harjutanud kevadel pikki rattasõite, kuid võistlustel saab ta üles astuda 2 km, 5 km eraldistardis ning 5 km ühisstardist sõidus. Laura saab starti 5 km ja 10 km eraldistardis ning 5 km ühisstardis. Ratturid võistlevad 20.-25. juunil.

Tänavustel eriolümpia maailmamängudel Berliinis võisteldakse kokku 26 alal. See toob üheksaks päevaks Berliini kokku 190 delegatsiooni, 7000 sportlast ja 20 000 vabatahtlikku.

Eriolümpia Eesti Ühendus osaleb Berliini maailmamängudel 32 sportlasega. Koos saatemeeskonna ja arstiga on delegatsioonis 49 inimest. Eesti osaleb Berliinis 10 spordialal: korvpall, kergejõustik, bocce, bowling, iluvõimlemine, sportvõimlemine, judo, sulgpall, maanteeratas, ujumine.