Spordikongress peaks nime poolest olema suursugune ja tähtis sündmus, kuid oma sisult ei oma see tähtsust.
„Spordikongress muutus kõnekoosolekuks“, „Spordirahva jututoas kõlas vaid paar huvitavat mõtet“, „Spordikongress omas mahlas“ – nii olen ma pealkirjastanud lood kolmest viimasest spordikongressist. Miski ei viita, et tegemist oleks Eesti spordi seisukohast väga olulise üritusega. Kõikide märkide kohaselt jätkab sama rada ka reedel Paides toimuv X Eesti Spordi Kongress.
Tegelikult oleks mõistlik, kui noor juubel tähendaks ühtlasi kongresside traditsiooni lõppu. Põhjus on lihtne, tegemist ongi kõnekoosolekuga, kus võib igasuguseid teemasid arutada, kuid millel puudub vähimgi jõud midagi muuta. Asjal pole lihtsalt mõtet.
See artikkel on avatud vaid tellijatele. NB! Kui oled tellija, siis palun värskenda veebilehte või pöördu klienditeenindusse.