Meelis Pärtelpoeg avab Eesti motoringraja 90. juubelile pühendatud intervjuude sarja, kus ta räägib nii enda motosporti jõudmisest kui sellest, milliste valikute ette tuli hiljem meistritiitleid kogunud pojad vahel seada.

Ringrajaarmastuse päris Pärtelpoeg isalt, kellega sai juba väikesest peast Tallinnas ja Viljandis võistlusi vaatamas käidud. Kaheksanda klassi lõpuks sai ta endale tutika Jawa, millel kruviti kohe summutid ümber ja ringrajarehvid alla. Meelis õppis Tihemetsa sovhoostehnikumis, kus oli juba tollal väga kõva motoklubi. Peale sõjaväge hakkas ta sõitma motokrossi.

Krossikarjäär sai läbi siis, kui ühel EMV etapil Pühajõel, kus väljaspool arvestust oli rajal ka Rootsi noortekoondis. „Tegin enda meelest pika hüppe nõlvast alla, aga need hullud hüppasid minust lihtsalt üle. Neil olid amordid all, minu Vene rattal aga mitte. Siis otsustasin, et aitab krossist küll.“

Äksi koduses laudas üles kasvatatud nelja pulli eest teenitud raha eest sai Pärtelpoeg osta Jüri Raudsiku viimase IŽ Jupiteri, millega hakkas ringrada sõitma. „Kimasin niipalju kui suutsin, kulunud rehvidega, mis teistest üle jäid. Uusi rehve pole ma oma ringrajasõitja karjääri jooksul kunagi alla saanud,“ ütleb Pärtelpoeg. Samas on ta 1990ndate keskel olnud samal ringrajavõistlusel rajal koos oma kahe pojaga.

Vaata videot!