Lisaks viiakse tänavu ala populariseerimiseks kahes maakonnas läbi võrkpallipäevakuid lastele ja noortele. Mehed tahavad seeläbi laiendada ala kandepinda, aga olla ka teistele sarnaste ideede andjaks.

Virumaa võrkpalli meeste meistrivõistluste konverentsiturniir algas märtsi alguses, sellele järgnevad vahegrupimängud. Sari kulmineerub 12.-13. mail Rakvere spordikeskuses suurejoonelise finaalturniiriga, kus harrastajad saavad mängida tippudele loodud tingimustes - maas on taraflex põrand, saalis käib humoorikate päevajuhtide toel korralik melu, kolme kaameraga kaameraga otseülekanne Delfi Spordis ja palju muud. 7. mail korraldavad nad esmakordselt ühepäevase turniirina ka Virumaa võrkpalli naiste meistrivõistlused.

Üheks põhjuseks, miks mehed vabast ajast ja missioonitundest mahukat ettevõtmist veavad, on tõsiasi, et hetkel pole sealkandis meistriliiga tasemel meeskonda. „Nägime, et tippvõrkpall maakonnas puudus, aga oli tunda, et kogukond on tippvõrkpalli osas justkui näljas ja vajatakse mingit uhkemat üritust kasvõi harrastajatele. Kuni siin tippvõrkpalli pole, tahame kohalikule kogukonnale seda kogemust kasvõi korra aastas pakkuda,“ sõnas Rang.

Maasik lisas: „Idee sündis sellest, et oleme mõlemad Virumaal kaua kokku mänginud Tamsalu Võrkpalliklubi võistkonnast ja kui ühel hetkel hakkasime maakonna meistrikaid mängima, siis mõtlesime, et kirumise asemel prooviks neid ise paremini korraldada. Nüüd läheb juba neljas aasta. Esimesel aastal saime saali umbes 50 inimest - tõime korralikud kohtunikud ja üritasime korraldusele palju rõhku panna. Facebook-laivis vaatas meid 25 inimest.“

Aasta-aastalt on kasvatud - toimumispaik oli algselt Tamsalus, edasi koliti Tapale ja nüüdseks on jõutud Rakverre. Vaikselt on lisandunud nüansse - tehakse korralikku statistikat, maha pannakse taraflex, saalis on mitusada pealtvaatajat ja suurturniiri õhkkond, koos kommentaatoritega vürtsitatud otsepilti näeb sel aastal Delfi Spordi vahendusel.

2021. aastal tunti, et oma maakonnas on lagi käes ja rohkem osalejaid pole võimalik juurde saada. Nii laieneti Ida-Virumaale, kus nähakse tohutut potentsiaali. „See tundus üsna tume maa, aga võtsime sealsete võrkpalliinimestega ühendust ja saime kaks võistkonda juurde. Eelmisel aastal jõudsime juba selleni, et finaalturniiril oli meil peaaegu Aadu Luukase karikavõistluste sarnane set-up. Mänge vilistavad rahvusvahelise kategooria kohtunikud, lisaks muidugi piirikohtunikud, pallilapsed, tantsutüdrukud ja kõik muu, mis iseloomustab tipptasemel turniirikorraldust, ainult „kotkasilm“ on veel puudu,“ naeris Rang.

Eelmise aasta võitjameeskond.

Meistriliiga klubi loomist Rang ja Maasik ise ei plaani, ent loodavad, et ehk sütitab nende turniir kedagi selles suunas siiski mingeid samme astuma. „Meie unistus on, et ühel päeval see juhtub, lihtsalt meil pole seda ambitsiooni ja aega. Oleme valmis ka sellel suunal kaasa mõtlema, sest Virumaa on võrkpallikants ja ägedat asja saab teha,“ ütlesid mehed.

Harrastajatele suunatud turniiril teevad kaasa ka mitmed sealtkandist tippu jõudnud mängijad. „Kõik Virumaa parimad mehed tahavad siin väga mängida ja ka meistriliiga mehed on valmis pärast hooaja lõppu siin veel maksimaalselt pingutama, lisaks on siin esiliiga tiimide mehi, kes on eri tiimide vahel ära jagatud. Seega on finaalturniiri tase väga korralik ja on, mida vaadata,“ selgitas Maasik. Nii leiab osalejate nimekirjast Pärnu Võrkpalliklubi ridadesse kuuluvad Tony Tammiksaare, Ivory Õuekallase ja Tartu Bigbankist Ronald Järve. Samuti Harri Palmari, Elia Lulla, Tanel Uusküla jt sealtkandist päris tippu või selle lähistele kerkinud mängijad.

Finaalturniiriks tehti ka oma brändinguga mängupallid. „Seegi on väike detail, aga usun, et annab kogu turniirile värvi juurde ja lisab omanäolisust,“ leiab Maasik.

Võrkpallipäevakud lastele ja noortele

Lisaks kohaliku täiskasvanute võrkpalli arendamisele on mehed ette võtnud ka rohujuuretasandil kandepinna laiendamise ja nii korraldatakse kaks võrkpallipäevakut. „Üks toimub Ida-Virumaal ja teine Lääne-Virumaal järjestikustel päevadel ehk 3. ja 4. mail. 3. mai päev toimub Rakvere Spordihoones ja 4. mai päev Jõhvi Spordihallis. Koostöös Eesti Võrkpalli Liidu noortespordi vedaja Rando Soomega püüame nendele üritustele saada kohale võimalikult palju Virumaa koolilapsi vanuses 9-14. Sinna juurde põimime ka Final Fouri sideme, et noored leiaksid samuti tee seda üritust vaatama ja saaksid ehk alaga tegelemiseks motivatsiooni juurde,“ kirjeldab Rang uut ideed.

Karl Rinaldo ja Tõnis Niinemets kommentaatoripuldis.

Kuigi Rakvere on tuntud võrkpallikants, siis linnast väljaspool on treenimise võimalusi vähevõitu, seetõttu loodetakse, et kogu ülejäänud maakonnas ehk väikestesse kohtadesse tuleks võrkpall trennina tagasi. „Püüame võrkpallipäevakutega sellele teemale tähelepanu tõmmata, lootes, et see aitab ehk natukenegi kaasa. Ehk saab tulevikus koostöös alaliiduga sellele kaasa aidata, et tekiks alale ka väiksemates kohtades treenereid,“ sõnab Maasik.

Ida-Virumaa on võrkpalli mõistes samuti väga suure potentsiaaliga. Narvast teavad võrkpalliga kursis olevad inimesed elupõlist treenerit Andrey Mikhinit, Sillamäel veab võrkpallielu Oleksi Bilous ja Jõhvis Kristjan Palm.

„Bilous osaleb aktiivselt eri võistkondadega segaturniiridel ja annab paljudele koolilastele ja harrastajatele trenne. Meie soov on seda näidata, et sealkandis on võrkpallielu olemas, aga nemadki vajavad lisatuge,“ leiavad Maasik ja Rang. „Kui eelmisel aastal oli meil finaalturniiril Ida-Virumaalt kaks meeskonda, siis sel aastal on neli. Ka naiste finaalis on sealtkandist mitu tiimi lisandumas. Uued vastased on ju alati teretulnud,“ ütleb Maasik.

Taustajõud arenevad koos korraldajatega

Tänu avaldavad suure organiseerimisvõimega mehed kohalikele omavalitsustele ja spordiliitudele, kes on asjaga kaasa tulnud. „Neile oleme me tõesti ülimalt tänulikud, Rakvere linn, Jõhvi linn, Kultuurkapital, samuti nii Ida-Virumaa Spordiliit kui Lääne-Virumaa Spordiliit, müts maha nende ees. Oleme oma tegemistega suutnud avalikus sektoris usaldust tekitada ja samuti erasektori toetajate silmis. Ilma nendeta poleks võimalik seda kõike teha,“ sõnas Maasik.

Enamik eratoetajaid on Virumaaga seotud. „Aga mitte kõik. Seejuures on huvitav, kuidas suhtumine on muutunud. Kui alguses tahtsid erasektorist tulnud toetajad ikkagi teada, mida nad nii-öelda vastu saavad - mitu klienti nad meid toetades juurde saavad jne. Praeguseks oleme leidnud ettevõtted, kes on valmis toetama meie missiooni ehk et nad ei vaata toetamist ainult läbi ärilise edu,“ selgitas Rang.

Lõpetuseks ütlevad mehed, et mingit ajalist raami pole nad oma ettevõtmistele seadnud. „Exit-plaani kui sellist meil ei ole, püüame igal aastal latti kõrgel hoida ja teeme seda seni, kuni jaksame. Seni, kuni see on meile hobi ja missioon, jagub ka entusiasmi. Kus ja kas meil lagi ette tuleb, ei oska öelda. Hetkel tahame me teha harrastusspordi võistlust absurdselt suurelt. Tegelikult ju piire pole, hetkel on meil piir kahe maakonna peal, aga ehk laieneme tulevikus veel, eks elu näitab. Aga Virumaa jääb selle raskuskeskmeks,“ lisas Rang.

Olulised kuupäevad:

13.03 algasid VIRUMAA VÕRKPALLI Konverentside mängud (üks ring omavahel

Konverentsis läbi). Konverentsi mängud lõppevad 30.04.

1.05 - 9.05 toimuvad vahegrupimängud (mõlema Konverentsi TOP4 mängivad omavahel

tulenevalt positsioonist ühe mängu)

7.05 esmakordselt ajaloos toimuvad VIRUMAA NAISTE VÕRKPALLI

12-13.05 Rakvere Spordikeskuses suurejooneline FINALFOUR

MEISTRIVÕISTLUSED ühepäevase turniirina.

3-4.05 VIRUMAA VÕRKPALLIPÄEVAKUD Rakvere Spordikeskuses ja Jõhvi

Spordihallis. Suunatud 9-14-aastastele koolinoortele. Koostöös Eesti Võrkpalli Liiduga.