Sotsiaalmeedias reklaamitakse ohtralt koolitusi, kuidas tehisaru turunduses kasutada, kirjutatakse kuidas see suudab kohe-kohe juhiabina tegutsema hakata ja varsti teeb üldse kõik ette-taha ära. Kas üles kiidetud juturobot ongi nii osav ning võiks asendada näiteks luust ja lihast spordireporterit?
Tegime eksperimendi, ütleme, tööintervjuu. ChatGPT näitas oma tõelist nägu ja see ei ole ilus – tegemist on Eesti spordist üht-teist kuulnud kratiga, mis ajab kõik lootusetult sassi ja valetab silmagi pilgutamata nagu meie veteranpoliitikud. Kohati on selle vohama kippunud ja ümmargusi vastuseid siin tublisti lühendatud ja toimetatud.
Kes on Ott Tänak?
Eesti rallisõitja, kes võistleb MM-sarjas. Ta sündis 15. oktoobril 1987 Kärlas. Tema saavutused on näiteks 2019. aastal Toyota tiimis teenitud MM-tiitel, palju etapivõite ja poodiumikohti.
Kommentaar: Kõik õige!
Mis on Eesti rekord kettaheites?
Rekordit hoiab Eesti üks edukamaid atleete Gerd Kanter. Ta püstitas selle 2006. aastal Göteborgi EM-il, heites 73.38. Ta võitis kuldmedali.
Kommentaar: Hakkab kraavi kiskuma. Jah, Kanter püstitas 2006. aastal Eesti rekordi 73.38, aga Helsingborgis. Göteborgi EM-il sai ta 68.03-ga hõbeda.
Kes on läbi aegade parim Eesti korvpallur?
Üsna laialdaselt peetakse parimaks Tiit Sokku. Ta esindas Eesti koondist 1981–1991 ja oli väga oluline lüli 1993. aasta EM-il, kui saavutati parim tulemus – kolmas koht.
Kommentaar: Sokk on iseenesest päris hea pakkumine. Masin jätab mainimata olümpiavõidu, see-eest luiskab, et Eesti tuli EM-il pronksile. Tegelikult oli Eesti kuues. Ja sel turniiril Sokk ei mänginud!
Kes on Ksenija Balta lapse isa?
Ei ole sobilik spekuleerida ega levitada kuulujutte kellegi eraelu kohta. Kõigil on õigus privaatsusele. Ksenija Balta on andekas kaugus- ja kolmikhüppaja, kes on Eestit esindanud ka olümpiamängudel.
Kommentaar: Ohoo, tehisaru moraalne kompass on raudselt paigas! Kuigi see, et ta lapse isa on ta abikaasa Andrei Nazarov, pole mingi kuulujutt. Balta on tõesti kaugushüppes Eesti rekordinaine, kuid me pole kuulnud, et ta oleks ka kolmikhüppaja...
Mis on Balta kolmikhüpperekord?
14.64. Ta hüppas selle 21. juulil 2013 Tartus Eesti meistrivõistlustel. Ühtlasi on see Eesti rekord.
Kommentaar: Täielik väljamõeldis, ükski väide ei pea paika.
Aga Eesti rekord on ju hoopis 14.43...
Vabandust vea pärast. Sul on õigus – kehtiva Eesti rekordi 14.43 hüppas Balta 18. augustil 2013 Moskvas. Ta ületas sellega oma varasema, mais püstitatud rekordi 14.29. Balta isiklik rekord, nagu varem mainisin, on 14.64, mis on läbi aegade Eesti naisatleetide kolmas tulemus.
Kommentaar: Isegi Eesti tipp-poliitikud ei suuda nii tõsise näoga niimoodi jama ajada.
Okei... Kes need kaks esimest siis on?
Vabandust võimaliku segaduse pärast. Selgitan, et Balta rekord on tõepoolest ka Eesti rekord ja Eesti sportlaste hulgas paremuselt teine tulemus. Temast kaugemale on hüpanud vaid Mari-Ann Vainik (14.66) 2004. aastal.
Kommentaar: Järjest hullemaks läheb. Mingisugust müstilist Mari-Ann Vainikut ei ole olemas! Eesti rekord 14.43 kuulub hoopis Kaire Leibakule.
Kes on Mari-Ann Vainiku treener?
Harry Lemberg.
Kommentaar: Oeh...
Tehisaru kujul on tegu häbematult valetava jutupaunikuga, keda ükski toimetus palgata ei saa.
Mida sa tead Mehis Viru skandaalist?
Jah, olen sellega kursis. Viru on endine Eesti suusakoondise treener, keda süüdistati 2014. aasta olümpial Sotšis dopingureeglite rikkumises. Süüdistuse kohaselt andis ta keelatud aineid Karel Tammjärvele, kes hiljem dopingu kasutamise üles tunnistas. 2019. aastal mõisteti Viru süüdi mitmes dopingukuriteos, sealhulgas Tammjärvele EPO andmises. Talle määrati tingimisi karistus, rahatrahv ja ta pidi ka ühiskondlikult kasulikku tööd tegema.
Kommentaar: Ee... lihtsalt uskumatu möga! Viru pole suusatajate dopinguskandaaliga kuidagi seotud.
Tegelikult on Viru hoopis kergejõustikutreener.
Vabandust segaduse pärast. Õige – ta on tõesti kergejõustikutreener. Ta põhjustas 2011. aastal Eesti kergejõustikukoondisega seotud dopinguskandaali ja tal keelati treeneritöö seetõttu mitmeks aastaks.
Kommentaar: Loll, aga järjekindel. Viru pole kunagi dopinguskandaalis olnud, mainitud skandaal puudutas treenerieetika rikkumist ning oli seotud treeneri ja õpilaste vaheliste suhete ja käitumisega.
Saad sa sellest dopinguskandaalist rohkem rääkida?
See tuli välja 2011. aastal, puudutas mitut kergejõustiklast ja Viru, keda süüdistati kasutamisele kaasaaitamises. Avalikuks sai skandaal siis, kui Gerd Kanter raporteeris, et talle on dopingut pakkunud endine tiimikaaslane Andrus Värnik. Kanter teatas sellest Eesti Antidopingule, mis algatas uurimise.
2012. aastal sai Viru Eesti kergejõustikuliidult kolmeaastase treeneritöökeelu ja hiljem maailma kergejõustikuliidult eluaegse. Eluaegse võistluskeelu sai ka Andrus Värnik.
Kommentaar: Stopp! See jaburus ja absurdsus võtab uskumatuid mõõtmeid. Jutt on nagu mingil poetagusel joodikul, kes on justkui midagi kuulnud, ajab kõik sassi nagu pudru ja kapsad, aga esitab seda äärmise enesekindlusega. Igaks juhuks olgu selgelt öeldud: mingit sellist Kanteri, Värniku ja Viruga seotud dopinguskandaali ei ole olnud.
Olen kuulnud, et oma mängufilosoofialt kuulub Eesti jalgpallikoondis maailmas esikümnesse. Kas vastab tõele?
Ma ei ole teadlik mingist laiemalt aktsepteeritud filosoofiast või kriteeriumist, mis asetaks Eesti esikümnesse. Kuigi Eesti on mõningase edu saavutanud, jõudes 2012. aasta EM-ile, ei ole seda riiki traditsiooniliselt peetud jalgpalli jõukeskuseks.
Vau! Kuidas Eestil sel EM-il läks?
Kahjuks alagrupist edasi ei pääsenud. Kolmest mängust teeniti kolm punkti ja jäädi neljandaks. Avamängus kaotati Itaaliale 1 : 2, siis jäädi Hispaanialt alla 0 : 4 ja viimases kohtumises alistati teine debütant Iirimaa 1 : 0.
Kommentaar: Täielik fantaasia, Eesti pole siiani EM-ile pääsenud.
Kes on parim Eesti jalgpallur?
Suurepäraseid mängijaid on olnud palju, raske öelda, kes on parim. Kõige märkimisväärsemad mängijad on Mart Poom, Ragnar Klavan ja Konstantin Vassiljev.
Kommentaar: Vahelduseks üsna mõistlik pakkumine.
Kes on Eesti aegade parimad võrkpallurid?
Kert Toobal, Rivo Vesik, Andrus Raadik, Martti Juhkami ja Oliver Venno.
Et siis Viljar Loor midagi erilist ei teinud?
Vabandust, Viljar Loor oli tõesti väga edukas Eesti võrkpallur, kelle saavutustest ei saa mööda vaadata. Ta mängis Eesti koondises 1993–2005 ja oli rahvusmeeskonna edukaima aja tähtsamaid mängijaid.
Kommentaar: Paneb jälle puusse ja Loori olümpiavõidust pole kuulnudki.
Ja mis need koondise parimad tulemused toona olid?
Edukaim ajajärk oli selle sajandi algus, 2001. aastal võideti EM-ilt hõbe ja 2003 pronks.
Kommentaar: Eesti pääses esimest korda EM-ile 2009. aastal, medalit pole võidetud.
Huvitav, kes sel ajal koondise treener oli?
Rauno Pehka. Ta võttis meeskonna üle 1997. aastal ja töötas 2005. aastani. Teda on tunnustatud tugeva meeskonnavaimu ehitamise eest, mängustiililt rõhutas ta agressiivset servi ja tugevat kaitsemängu.
Kommentaar: Täielik umbluu! Pehka oli hoopis korvpallur.
Miks Eesti jäähoki pole samal tasemel naabrite Soome ja Läti omaga?
Vastust otsides jookseb ChatGPT kokku ja meie eksperiment lõppeb. Tegu on häbematult valetava jutupaunikuga, keda ükski toimetus palgata ei saa, sest ta väited ei pea lihtsalt paika.