„Nad olid meie värava ees väga tugevad, viskasid puurist kahe-kolme meetri kauguselt paar-kolm tükki. Meil oli seal kolm-neli mängijat olemas, aga lihtsalt meie eest viskasid läbi. Nad olid tugevamad - see oli kõige suurem põhjus,“ ütles soomlane.

Teise kolmandiku alguses oli Eesti lähedal 2 : 2 viigiväravale - litter käis juba väravas, kuid väravahile tehtud vea hinnaga. Perioodi lõpuks leidis Eesti end juba 2 : 5 kaotusseisust. Rõõmu võisid eestlased tunda võrdsest mängupildist kolmandal kolmandikul.

„Pean vaatama videost, miks selline lagunemine toimus, kas tegime suuri vigu. Mängu esimesed viis kuni kümme minutit ei hoitud kokkulepitud asjadest kõige paremini kinni. Me ei saanud litrit ülesse ning kaotasime selle sinise joone peal. Tegime asju, mida ei peaks tegema - turniiri jooksul tuleb selliseid hetki ette. Tähtsaim on, et lõpp oli hea ning saime sellest homseks hoogu juurde,“ sõnas Tupamäki. „Suutsime kolmandal kolmandikul litriga rohkem mängida ning saime ka ülekaalus värava ära visatud. See oli meie jaoks sel turniiril tähtis.“

Sarnaselt Robert Roobaga tõdes Tupamäki, et sõja-aastail tavapärasest rohkem koos harjutamine ja ühtekuuluvus on Ukraina taset viimasel kahel hooajal tõstnud: „Neil oli nii eelmine kui ka sel aastal väga tugev võisktond. Nad veedavad palju aega koos. Ühtne vaim on kõva. Müts maha, pole midagi öelda!“

Homme kell 19 kohtub Eesti turniiri täisedu kolme võiduga juhtiva Jaapaniga, kes on Tallinnas võitnud 8 : 1 Hollandit, 5 : 2 Hiinat ja 8 : 3 Serbiat. Tupamäki usub Eesti koondise võimalustesse: „Tuleb kindlasti raske mäng. Neil on oma mänguplaan, millest nad kinni hoiavad. Uisutavad väga kiirelt ja teevad rasket tööd. Peame esimeses järgus mõtlema kaitsemängu peale. Kui selles õnnestume, lähme rünnakule. Igas mängus on võimalus olemas. Ei olnud palju neid, kes uskusid, et Holland võiks täna Hiinat võita (päeva esimeses mängus 7 : 2 - toim). Peame endast parima andma, et meil oleks võimalik midagi korda saata.“