Küpses keskeas ammuse unistuse täitnud ja Keila KK meistriliigasse toonud Pahv leiab, et peatreenerina on ta justkui 40-aastane mees, kes astub suures korvpallis alles esimesi samme.

„Rakveres oli hooaja eel kontrollturniir ja tagasi mõeldes ei saanud ma üldse aru, mis toimus või kus toimus. Tundsin, et ei oskagi midagi teha – mida ma siin peale hakkan?“ tunnistab Pahv, et algus oli väga keeruline. Kipsist lahti murdnuna tulid esimesed magusad võidud. Paar tabavat viset või teistsugust otsust ja Keila võinuks Eesti-Läti liigas heidelda pääsu eest veerandfinaali. Hooaja eel tundus, et Eesti klubide seas viimase koha vältimine oleks juba kordaminek.

Pahv loodab, et kahe aasta jooksul võiks Keila Eestis konkureerida juba medalitele. Selleks oleks vaja rohkem raha, aga loomulikult ka treenerina arenemist. Aga mitte ainult treenerina. Ta näeb ka oma vana armastust - ajakirjandust - hoopis teise pilguga. „Kuna see hooaeg näitas minu jaoks ajakirjanduse muutunud pilti, tuleb välja, et seal on ka päris palju areneda. Üllatavalt palju,“ tõdeb Pahv.