33-aastane iirlane Breen suri eelmisel neljapäeval Horvaatia ralli testikatsel pärast vastu puitaeda sõitmist. Üks aialatt tungis Hyundai i20 N Rally1 auto küljeaknast autosse ja Breen hukkus silmapilkselt.

„Kiirus oli õnnetusel minimaalne, kuulduste järgi midagi 30 kilomeetrit tunnis. Sellisel kiirusel ei tohiks midagi juhtuda. Järsk otsasõit on alati kõige ohtlikum, kuid sellise kiiruse juures ei tohiks sõitja haiget saada,“ ütles Latvala Rallit.fi-le.

Latvala sõnul võib praegu olla õige aeg panna rõhku just testisõitude turvalisuse suurendamisele.

„Autot ei ole enam palju paremini võimalik kaitsta. Mida me saame õppida, on see, et muudaksime pisut perspektiivi. Võib-olla ei tasuks mõelda niivõrd autole, kuivõrd testikatse raja oludele ja objektidele võistlustel. Kas neid saaks paremini kaitsta? Selle peale ma mõtleksingi, kui midagi peaks ette võtma,“ soovitas Latvala.

„Olukord Craigiga... Ma ei tea, kuidas sai saatus nii õnnetu olla, et midagi sellist võis juhtuda. Suurem tõenäosus on loteriiga võita,“ jätkas Latvala.

Ta lisas, et saab rallisõitjate šokist väga hästi aru. Latvala ise elas midagi sarnast läbi 2005. aastal, kui Suurbritannia rallil hukkus avariis Markko Märtini kaardilugeja Michael Park.

„Olime siis hoolduses ja ootasime väljumist, kui see juhtus. Me ei saanud kohe teada, mis juhtus, kuid läksime tagasi hooldusesse, et oodata, mis saab ja kas võistlus jätkub. Siis tuli teade, et asjad on väga halvasti läinud. Mingil hetkel tuli teade, et juhtunud on halvim võimalik asi,“ meenutas Latvala. „Külm higi, mis selga mööda alla jookseb, on kohutav tunne. See on südantlõhestav. Sama tunne tekkis ka eelmisel nädalal, kui Craigi olukorra kohta tuli teade, et juhtunud on halvim. Sellist sõnumit kardetakse sellel spordialal kõige rohkem. Sa ei saa selleks valmistuda. See on uskumatult halb tunne.“

Latvala sõnul on käimasoleval Horvaatia rallil eriti raskes seisus Hyundai meeskond, mille ridades Breen võistles.

„Hyundail on sellel võistlusel kindlasti palju keerulisem olukord kui meil. Siin on näha, et inimesed on üsna vaiksed. Tunded on maas. Te ei näe siin naervaid nägusid ega naeratavaid inimesi. Eriti sõitjate ja kaardilugejate jaoks on olukord kindlasti kurnav. Hea sõbra ja võistluspartneri kaotamine teeb haiget. Taustal võib varitseda ka hirm,“ arvas Latvala.

Jaga
Kommentaarid