Prükkelil on Salumäe esimese olümpiavõiduga 1988. aasta Seouli olümpiamängudel omapärane lugu. Nimelt kutsuti noor trekikattur ootamatult Tallinna lennujaama Salumäed vastu võtma.

„Hommikul helistas mulle Olaf Olmann, kes kureeris Kalevi spordiseltsis jalgrattasporti ja kiiruisutamist, ja ütles: „Jaanus, tule siva lennujaama, Erika tuleb koju!“ Mõtlesin, et ma nii tähtis inimene ei ole, et Erikat peaks vastu võtma, aga äkki on vaja kohvrit vedada või ratast tassida. Kohapeal selgus, et mina ja Renee Tuul saame olulise ülesande,“ meenutab Prükkel.

„Meile anti Kalevi dressipluusid selga ja pidime Erika õlgadele võtma. Kuna Renee on minust peajagu lühem, pidi Erika mul õlavarrel olema, muidu oleks ta viltu istunud. Sõitsime siis lennujaamast Raekoja platsi ja kui see korteež sinna jõudis, võtsime ta uuesti õlgadele ja tassisime lava peale. Viisime ta lavale, läksime lava taha, võeti dressipluusid ära ja kästi koju minna. Kahjuks ei ole seda legendaarset dressipluusi enam alles,“ muheleb Prükkel.

Raekoja plats oli rahvast täis, Prükkeli hinnangul olid Salumäed ja NSVL korvpallikoondisega kuldmedali võitnud Tiit Sokku ootamas kümned tuhanded inimesed. „Ma pole nii palju rahvast korraga ei siis ega ka hiljem Raekoja platsis näinud. Terve Raekoja plats oli sinimustvalget täis,“ mäletab Prükkel.

Toona üheksa-aastasele Johannsonile jättis see vägeva mulje. „Kui Erika ja Tiit Sokk Raekoja platsil teiste kukil kohale toodi, oli see äge tunne. Sain aru, et see on midagi olulist!“

See oli see hetk, mil esimest korda teadvustasin, et Eesti Vabariik on tagasi. Küll nad varsti ka aru saavad, et meie lipp käib teistpidi!

Veel suurema emotsioonipuhangu pakkus Johannsonile aga Salumäe 1992. aasta olümpiavõit Barcelonas. „Olime perekonnasõprade kodus Meriväljal, palju lapsi, kisa-kära oli palju. Aga kui finaalsõit tuli, oli majas haudvaikus. Kõikide silmapaarid olid loomulikult naelutatud teleekraanidele ja kui Erika sakslanna vastu lõpuks kolmanda finaalsõidu võitis… neid emotsioone on tagantjärgi sõnadesse väga raske panna. See hetk kui Eesti trikoloor, missest et tagurpidi, esimest korda taasiseseisvumise jooksul masti läks, oli niivõrd ülev tunne, et ma arvan, et pooltel inimestel, minul sealhulgas, olid pisarad silmas. See oli see hetk, mil esimest korda teadvustasin, et Eesti Vabariik on tagasi. Küll nad varsti ka aru saavad, et meie lipp käib teistpidi!“

„Võidame sajaga!“ on Eesti Olümpiakomitee 100. juubelit tähistav mainekampaania, mis toob esile viimase saja aasta Eesti spordi valitud säravad hetked, tunnustab taustajõude nende taga ja Eesti spordi fänne, kes neile hetkedele erineval moel on kaasa elanud. Koostöös Havas reklaami- ja meediaagentuuriga ning disainiagentuuriga Brandon Disain jõuavad need hetked Eesti inimesteni läbi JCDecaux välireklaami pindade ning telereklaamide vahendusel. „Võidame sajaga!“ juubelikampaania kestab kuni 9. aprillini.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena