FIE otsustas mõned nädalad tagasi, et Venemaa ja Valgevene sportlased võivad neutraalse lipu all taas rahvusvahelistel võistlustel kaasa lüüa. Pärast seda on aga mitmed riigid võistluste korraldamisest loobunud ning nagu näha, siis pole olukord ka paljudele sportlastele meeltmööda.

„FIE ja ROK on sportlaste soove täielikult eiranud ning lubanud Venemaa ja Valgevene vehklejad tagasi võistlema. Samuti lubatakse Venemaa pinnal rahvusvahelist turniiri korraldada. See on vastuolus ROK-i seisukohaga, et Venemaa ja Valgevene organisatsioonid ei tohi võistlusi läbi viia. See näitab ilmekalt, et Venemaa huvid on tähtsamad kui sportlaste, eriti Ukraina sportlaste õigused,“ seisis ühispöördumises.

Kirjas anti selgelt mõista, et agressorriikide sportlased pole 2024. aasta Pariisi olümpiamängudele oodatud.

„Venemaa agressioon ei riku mitte ainult rahvusvahelist õigust, vaid ka olümpia põhiväärtusi, sealjuures rahu, inimkonna harmoonilist arengut ning inimväärtusi ja -õigusi. Niikaua kuni Venemaa agressioon, millele Valgevene kaasa aitab, kestab, peavad mõlema riigi sportlased ja ametnikud maailma spordiväljalt kõrvale jääma. Kuna rünnakud Ukraina tsiviilelanike vastu on eskaleerunud, siis pole mingit põhjust Venemaad ja Valgevenet spordiellu tagasi lubada. Vastasel juhul loodaks pretsedent, mille puhul võib riik kartmatult rikkuda spordi ja rahvusvahelise rahu reegleid ja väärtusi.“

Ühispöördumisele andsid teiste seas heakskiidu näiteks olümpiavõitjad Lee Kiefer ning Olga Kharlan.

Eesti vehklemisliiduni ühispöördumine ei jõudnud

Eesti vehklemisliidu peasekretär Aivar Paalberg rääkis Delfile, et nemad said kirjast teada alles meedia kaudu.

„Selle kirja autorid on Global Athlete ja Saksamaa vehklejate ühendus. Ühispöördumise allkirjastamine ei käinud ametlikke kanaleid kaudu, vaid selle järgi, kes keda tundis. Asjaga oli kiire, sest praegu toimub ROK-i täitevkomitee istung, kus otsustatakse Venemaa ja Valgevene sportlaste saatuse üle ja kiri taheti enne seda valmis saada,“ selgitas Paalberg.

„See ei olnud mingi ametlik asi, kuhu oli võimalik allkirju anda ning peame arvestama, et seda tehti ühe päeva jooksul. Meie tüdrukud tulid samal ajal Hiina MK-etapilt tagasi ja nad olid ilmselt siis lennukis, kui see sagimine käis. Ajastus oli meie jaoks ebasobiv ja info meieni ei jõudnud. Ma ei oska kõigi sportlaste nimel rääkida, aga alaliit lihtsalt ei teadnud sellest kirjast midagi. Tegemist oli informeerimatusega, mitte sellega, et teadsime asjast, aga ei kirjutanud alla,“ lisas Paalberg.

„Kui oleksime selles küsimuses koostööd teinud, siis võinuks 300 allkirja asemel olla ilmselt 3000 allkirja,“ avaldas vehklemisliidu peasekretär arvamust.

„Ma saan aru, et vehklemisliit on olnud venekeelsete teemadega pildis, aga ma võin kinnitada, et meie seisukoht Venemaa ja nende sportlaste suhtes pole muutunud. Teeme jätkuvalt tööd, et nad ei osaleks rahvusvahelisel spordiväljal. Meie koostöö Põhjamaade ja teiste sarnaselt mõtlevate riikidega jätkub,“ selgitas Paalberg vehklemisliidu seisukohta.

Kahekordne olümpiamedalist Katrina Lehis ei kirjutanud küll vehklejate ühispöördumisele alla, aga avaldas pärast käesoleva artikli ilmumist siiski ukrainlastele uuesti toetust: „Kas minu allkirjaga või ilma allkirjata, ma seisan oma Ukraina sõprade kõrval! Olen teinud seda algusest peale nii sõnas kui teos ja teen seda ka edaspidi!“


Jaga
Kommentaarid