„Emotsioon on väga võimas, aga juhtus see, mida kartsin. Vorm ei ole enam nii hea, kui tahaks,“ nentis Himma.

„Teisel ringil karjuti mulle kõvasti, aga jalad lihtsalt ei vedanud edasi. Teise ringi järsem tõusunurk oli väga raske - sinna need sekundid kõik kadusid. Eks ma ikka olen kurb. Oli ju koht, kus oleks tahtnud edasi sõita. Hooajale tagasi vaadates olen aga teinud arengu ning olen täiesti kindel, et see areng jätkub aastast aastasse.“

Himma arvas, et lõikas näppu otsusega aasta alguses Tour de Ski lõpuni sõita. „Pole veel jõudnud väga täpselt analüüsida, aga mu vorm võis jääda Tour de Ski tõusule - keha väsis seal päris ära ega taastunudki enam. Peale seda võistlust on kõik järgmised rasked olnud, pole värskust olnud. Pean sellest õppima ja järgmisel aastal paremini tegema,“ sõnas ta.

„10 kilomeetrit klassikat läks tuuril hästi, sealt tuli hea emotsioon. Klassikasprindis jäin napilt veerandfinaalist välja, millest on kahju. Sealt panime emotsiooni pealt edasi ja võibolla sai natuke palju, jah...“

Himma rõõmustas ainsa eestlasena Lauluväljakul 30 sekka pääsenud Karl Sebastian Dremljuga üle: „Dremljuga üle on mul nii hea meel. Ütlesin enne ka, et oleksin jube õnnelik, kui keegi veerandfinaali sõidaks. Mul on ülihea meel! Neljas mees sel aastal, kes eestlastest TOP30 on sõitnud. See on lihtsalt võimas!“