Tänavaspordi edendaja Erik Naissaar: eesmärk on jõuda olümpiale

Eesti kalisteenika ja tänavaspordi liidu president ja tänavaspordi suursündmuse „Kevad Battles“ korraldaja Erik Naissaar edendab suvepealinnas Pärnus, Eesti jaoks uut, kuid pidevalt arenevat ja väga populaarset tänavaspordi kultuuri. Eesmärgiks peab ta olümpiale jõudmist.

Naissaar on Pärnu juurtega poiss, pigem vaesest perest. Kooliajal puutus ta tihti kokku ka koolikiusamisega, mis oli raske kogu perele. Nimelt kooliteed alustades sündis nende perre väikevend, kellel avastati esimestel eluaastatel raske vaimne puue. „Pole võimalik teha kaheksast viieni tööd. Ei ole vaba aega,“ kirjeldab noormees keerulist aega. Tänaseks, 17 aastat hiljem on perekond taas kenasti jalgadel. Kõik liikmed saavad tegeleda sellega, mida soovivad ja mida polnud võimalik varem teha, vahendab Eesti kalisteenika ja tänavaspordi liit.

Naissaar tantsis 12 aastat võistlustantsu. Ta leidis tee kalisteenikaspordi juurde 9 aastat tagasi, kui tegeles keskmaa jooksuga, trikirulluisutamise ja suviti pärnakale kohaselt ka sõudepaadiga sõiduga. Kalisteenika spordi vastu tekkis huvi veidi hiljem, 2014. aastal, kui koolis vahetundide ajal käisid vanemad poisid lõuatõmbeid koolihoovis tegemas. Kooliaja jooksul sportlik isu kasvas ning nii hakkaski lumepall veerema.

Lisaks ürituste korraldamisele on Naissaar ka spordiklubi juhataja. Hobideks on tal veel reisimine, kontsertlavade ehitamine, videograafia, hea toidu nautimine ning TikTokis sisu loomine. Kõik need tegevused õpetavad noormeest iseenda elu elama. Enda elu mantraks peab ta ütlust: „Mida külvad, seda lõikad.“

Inspiratsiooniallikad ja tulevikuplaanid

„Lumisel ajal mind inspireerivad jäljed välijõusaalides, kevadel inspireerivad pajuurvad lapsepõlvekodu juures, suvel inspireerib mind Pärnu rand, sügisel hüppeline spordiklubi kasv ning produktiivne ettevalmistus uue aasta tegemisteks,“ võtab mees lühidalt kokku enda inspiratsiooniallikad.

Tulevikuplaanid jäävad noormehe sõnul kindlasti seotud Pärnuga. Hetkel töötatakse selle nimel, et lähitulevikus olla esindatud Olümpial, mille korraldusmeeskonda kuuluks ka Naissaar. Sellel aastal tekib Eesti esimene kalisteenikasportlaste koondis ning 10. juunil korraldab Naissaar Narvas Eesti Meistrivõistlused. „Alaliidu arengukava on värvikas, oleme 2024. aastaks võrdlusmärgi all teiste alaliitudega,“ võtab Naissaar kokku.

Isiklike saavutuste poolelt toob Naissaar välja, et ta on loonud ennekõike tingimused iseendale. Selliste võimaluste tekkimisel keskendub ta viimasel ajal võistlustel eneseteostusele. „Lähituleviku soov on alaliiduga saavutada olukord, mida kirjeldas Hollandi alaliit – ehk alaliit annab sertifikaadi välijõusaali turvalisuse kohta. Kontrollime iga aasta väljakud üle, et need vastaks nõuetele ja tagame, selle, et kõik Eesti väljakud oleksid turvalised ja kvaliteetsed,“ lisab ta tulevikusoovide lõpetuseks.

Kasulikud nõuanded sama erialaga alustavatele inimestele ja ettevõtjatele

„Seoses sportimisega küsi nõu. Seoses korraldamisega, küsi know-how’d – ratast uuesti leiutama hakata ei ole mõtet,“ soovitab mees. Ettevõtjate poolelt loodab Naissaar, et lähiajal hakatakse välijõusaalidele standardeid looma. „Pooldan ristturundamist ürituskorraldajate vahel, samuti saab võrdluse tuua ettevõtjatesse - üritustesse panustades tekib sul võimalus tulla kohapeale, luua uusi kontakte, koostöid teiste ettevõtjatega, teha omavahel äri,“ selgitab Naissaar. Hea eeskujuna toob noormees välja Rally Estonia peakorraldaja – iga-aastaselt hooldatakse kohalike sõiduteid, mis loovad väärtust maakohtades ja toovad neisse turismi.

Ettevõtlusmaastikul üldiselt meeldiks Naissaarele, sarnaselt Soomele, näha kontorites kord nädalas treenerit, kes töötajatega võimleb. See loob emotsiooni ja harjumusi. Tööline, kes ei suuda efektiivselt liikuda pole tema sõnul produktiivne.

Inimestele, kes mõtlevad täna, et kas valida palgatöö või enda ettevõttega alustamise vahel, soovitab Naissaar viimastel lihtsalt alustada. „Ma leian, et kõik, kes alustasid või pidasid vastu ettevõtluse Covidi perioodil ja tegutsevad edasi tänaseni, elavad ka edaspidi külluses,“ arvab noormees. Enda näitel toob ta välja, et spordiklubi loomisega tegi ta algust 2019. aastal, ehk paar kuud enne kriisi algust. Ta tunnistab, et tekkis olukordasid, kus sein tuli ette ning ainus võimalus oli end kokku võtta ning lihtsalt edasi marssida. See omakorda tõi kaasa taaskord laienemise ja uued vaated. „Mäletan, et vahepeal oli mu kontol 23 senti aga samal päeval tuli tasuda äripinna üür, kommunaalid, kodu üür jne,“ meenutab Naissaar ekstreemsemaid hetki.

Enda ettevõtte tulevikuplaanidest toob Naissaar välja, et on mõelnud elust välismaal, kuid samas on vaja toimetada spordiklubiga Pärnus. „Kui täna on Striidikool liikmete arvu poolest seitsmes spordiorganisatsiooni Pärnumaal, siis usun, et 10 aasta pärast on suur tõenäosus olla esimeste seas – tuleb teha tööd!“ mõtiskleb Erik Naissaar lõpetuseks.