Läti olümpiakomitee lõpetas venelastega võistelnud tennisetähe Ostapenko ja tippratturite rahastuse

Läti olümpiakomitee (LOK) peatas viie sportlase, sealhulgas tennisisti Jeļena Ostapenko ning jalgratturite Toms Skujiņši ja Krists Neilandsi riikliku rahastamise, sest nood osalesid mõõduvõttudel, kus olid sportlased Venemaalt ja Valgevenest.

LOK-i peasekretär Kārlis Lejnieks kinnitas, et igakuised olümpiatoetused peatatakse alates sellest kuust. Rahastus võib jätkuda pärast konsulteerimist siseministeeriumi ja teiste asjaosaste institutsioonidega.

Spordiväljal on suhtumine Venemaa sportlastesse erinev. Näiteks tennises ja rattasõidus võivad nad neutraalse lipu all rahvusvahelistes võistlustest osa võtta. Ent Läti olümpiakomitee ja valitsus otsustas, et riigirahade eest ei tohi toetada sportlasi ega ametnikke, kes osalevad võistlustel, kus löövad kaasa Venemaa ja Valgevene sportlased. Seda hoolimata rahvusvaheliste alaliitude reeglitest.

Karistada saanud atleedid on lõunanaabrite sporditähed. Ostapenko võitis 2017. aastal Prantsusmaa lahtised, lisaks on ta jõudnud Wimbledonis ja Austraalia lahtistel poolfinaali. Peale tema võeti raha ära tennisistidelt Daniela Vismanelt ja Darja Semenistajalt.

Profirattur Neilands sõidab Israel-Premier Techi meeskonnas. „See pole kindlasti lahendus, kui meie valitsus ründab oma sportlasi,“ ütles ta Läti televisioonile. „Vaadakem sedasama Ukrainat, mis ei takista oma sportlastel võistelda neutraalse lipu all osalevate Venemaa ja Valgevene sportlastega. Miks peaks siis valitsus meid keelama? Läti valitsus ei peaks jahtima meid, vaid spordiorganisatsioone, milleks meie puhul on rahvusvaheline jalgrattaliit. Minu meeskond on minu tööandja, see on minu töö ja nii teenin ma oma leiba. Mida ma teha saan?“

2016. ja 2020. aasta olümpiamängudel Lätit esindanud Skujiņš oli niisamuti nõutu. Rattur lootis siiski, et keeld tühistatakse enne Šotimaal toimuvaid maailmameistrivõistlusi. „Praegu on küsimusi rohkem kui vastuseid,“ lausus 31-aastane rattur.

Eesti sportlasi samasugune saatus ei ohusta. „Meie pole sellist asja üldse arutanud ja ma ei pea lätlaste otsust ka õiglaseks,“ ütles Eesti olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles ERR-ile.

Läti sport on seni hoidnud ukrainlaste toetamise suhtes märgatavalt jäigemat joont. Näiteks on sealse olümpiakomitee president Georges Tikmers kinnitanud, et nemad Venemaa ja Valgevene sportlaste osalusega Pariisi olümpial ei osale.