Kiika tippsuusatajate rahakotti – kui palju teenib murdmaasuusatamise Tallinna MK-etapi võitja?
(9)
21. märtsil näeb Tallinna lauluväljakul võistlemas maailma murdmaasuusatamise absoluutset paremikku. On teada, et tippspordis püsimine ei ole finantsiliselt lihtne, kuid kui juba parimate hulka jõuda, siis liiguvad seal üsna korralikud rahasummad.
FISi maailmakarika individuaalvõistlustel saavad rahaliselt auhinnatud 20 parimat sportlast ning tasusid jagatakse Šveitsi frankides, mille hetkekurss on üsna võrdne euroga (1 CHF = 1,01 EUR). Nii läheb ka Tallinna sprindivõistluse võitja koju 15 000 frangiga, hõbedale tulnud sportlane saab 10 000 franki ja pronksi võitja 5000 franki.
Esimesena poodiumilt välja jäänud sportlane paneb taskusse 4300 franki, 5. koha omanik 3300 franki, 6. koht 2300 franki ning 7.–10. koht vastavalt 1700, 1300, 1100 ja 1000 franki. Kuid tühjade kätega ei jää ka end teise kümnesse sõitnud sportlased, nende teenistus jaguneb nii:
11. koht 900 franki,
12. koht 800 franki,
13. koht 700 franki,
14. koht 600 franki,
15. koht 500 franki,
16. koht 400 franki,
17. koht 350 franki,
18. koht 300 franki,
19. koht 250 franki,
20. koht 200 franki.
Mis aga juhtub, kui sportlased ületavad finišijoone täpselt samal hetkel? Siis liidetakse kahe koha summad kokku ning jagatakse pooleks: sportlased saavad võrdse summa.
Auhinnarahade suurused määrab rahvusvaheline suusaliit (FIS) ning meeste ja naiste auhinnarahad on võrdsed. Iga MK-etapi korraldaja kohustuseks on leida vajalik auhinnaraha, kokku 100 000 franki, mis teeb Eesti suusaliidu juhi Kristjan Kolli sõnul korraldamise üsna kulukaks.
Suusatajad sõltuvad suuresti eratoetajate lahkusest
Kõik suusatajad loomulikult pidevalt 20 parema hulka ei mahu ning nemad saavad treenida ja võistelda peamiselt tänud sponsoritele, paremaid tulemusi näidanud Eesti sportlased ka olümpiakomitee toetustele. EOKi toetust saavad Eesti murdmaasuusatajatest hetkel Martin Himma ja Henri Roos. Samuti on võimalik auhinnaraha teenida väiksematel võistlustel osaledes.
„Mõnes riigis on sportlased sõjaväe palgal, paljud teevad ka sportimise kõrvalt muud tööd,“ räägib Koll ning lisab, et erasektori toetus on kahtlemata äärmiselt tähtis, sest koondiste aastaeelarved on väga suured ja ainult riigitoega hakkama ei saa. „Üks toetab teist, mõlemad on väga vajalikud.“
Kes on olnud enim teenivad suusastaarid? „Meestest on viimase 15 aasta (2008–2023) jooksul kõige enam raha teeninud Dario Cologna, kes on auhinnarahadena kokku saanud 1 463 455 Šveitsi franki. Naistest samal perioodil on teeninud kõige enam Therese Johaug, kokku 2 024 438 franki. Mis sellest pildist välja joonistub on see, et suurte auhinnarahade teenimiseks peab sportlane suutma tipus püsida aastaid ja pean silmas ikka täiesti tipus olemist,“ sõnas Koll.
„Näitena tooksin, et enim teeninud mehed ongi Cologna, Northug, Sundby, Klæbo, kes on on absoluutsed tipud ja seda olnud pikka aega. Staarid on ajalooliselt püsinud sisuliselt terve oma karjääri tipus või selle lähedal ning see ongi asja võti,“ selgitas Koll. Kuna naiste konkurents on tervikuna natuke hõredam kui meestel, siis tipus olevad naised püsivad seal pikemat aega ning teenivad seega ka rohkem auhinnaraha. „Head näited on Bjørgen ja Johaug, kellest viimane teenis 2016. aasta hooajal rekordilised 430 000 franki.“
Murdmaasuusatamises on summad aga siiski tunduvalt väiksemad kui näiteks rattaspordis ja kordades väiksemad kui mäesuusatamises. Võrdlusena toob Koll välja praegused mäesuusatamise valitsejad – naistest Shiffrin ja meestest Odermatt –, kes on ainuüksi sel hooajal teeninud juba vastavalt 801 800 franki ja 739 850 franki.
Võistluste ajakava
Teisipäev, 21. märts, Tallinna lauluväljak
17.00 naiste kvalifikatsioon
17.35 meeste kvalifikatsioon
18.00 5miinust kontsert
19.30 finaalid: naiste veerandfinaal, meeste veerandfinaal, naiste poolfinaal, meeste poolfinaal, naiste finaal, meeste finaal
21.00 Lilletseremoonia
