„Suurepärane tunne! Soojenduse ajal tundsin, et ma ei suuda ära oodata, kuni ma joosta saan. Kogu päev on olnud heas mõttes emotsionaalne. Väga hea, kõik see, mis eeljooksule järgnes ja tähelepanu ei tõmmanud mind alla. Sain isegi magada ja ennast uuesti üles laadida,“ rääkis kokkuvõttes 12. koha saanud Võro.

Lõpuks jäi teda finaali pääsemisest lahutama viis sajandikku. „Finaal oleks olnud ekstra-ekstra boonus. See ei morjenda mind absoluutselt,“ ütles 27-aastane sprinter. Võro tuli Istanbuli isikliku rekordiga 7,32, eeljooksus sai ta kirja 7,31.