Tegelikult oli see takkajärgi piinlik.... Kui Jaak Lipso, põlved haiged ja sidemeis, üle mitme-setme aasta Tallinna Kalevi särgi selga tõmbas ja meie legendaarses spordihallis soojendusele jooksis, kõlas siit ja sealt viled – mine koju, Moskva mees!

Paraku olid ajad sellised. Millegipärast arvati, et on parem kopitada konnatiigis, kui maailmas tegusid teha. Kui juba Viljar Loori, kahekordset maailmameistrit ja olümpiavõitjat võrkpallis, samuti AKSK meest (ja just selle pärast) ei valitud kordagi Eesti parimaks sportlaseks, siis saati Lipsot – korvpalli suhtes oli rahvas ja ajakirjanikud kordi kirglikumad kui teiste alade puhul.

Jaga
Kommentaarid