27-aastane Võro startis kolmandas eeljooksus ja ületas finišijoone kolmandana. Ajaks sai ta 7,31, millega parandas ühe sajandikuga isiklikku rekordit.

Poolfinaalis sai Võro oma jooksus kolmanda koha ajaga 7,29, millega kordas Eesti rekordit. Kokkuvõttes andis see 12. koha.

Maailma mõistes tegi õhtu vägevaima tulemuse Nafissatou Thiam (Belgia), kes püstitas viievõistluses 5055 punktiga maailmarekordi. Senisest tippmargist, mis oli 5013 punktiga ukrainlanna Natalja Dobrõnska nimel, kogus punkti võrra enam ka hõbemedali võitnud poolatar Adrianna Sulek. Pronksi noppis 4823 punktiga Noor Vidts (Belgia).

Thiami tänane maailmarekordiseeria: 8,23, 1.92, 15.54, 6.59, 2.13,60

Blogi:

Enne võistlust: Võro on pikka aega seganud tervisemured ületanud ja sel talvel jõudis ta Ksenija Baltale kuuluvast Eesti rekordist 7,29 kolme sajandiku kaugusele. Pärast lühikest ooteaega arvati Võro ka sise-EM-i koondisesse.

Ühest küljest on Võro sise-EM-ile pääsemisega unistuse täitnud. „See on väga oluline. Eelkõige seetõttu, et kõik need sportlased, keda muidu jälgid... Elad neile küll kaasa, aga pigem imetled ja nüüd näed neid sooja tegemas. See on kõige lahedam. Ja muidugi enda realiseerunud vorm, et saab siin kaasa teha,“ rääkis ta päev enne starti Eesti ajakirjanikele.

Aga visa sportlane annab endale aru, et kõik pole veel tehtud. Võro treener Tiina Torop tunnistas kolmapäeval Õhtulehes ilmunud artiklis, et kardab väikest pingelangust.

„Ma mõistan tema muret,“ ütles Võro. „Aga olen peas kõvasti tööd teinud, et mingisugust pinget mitte alla lasta... Et see tulemus on nüüd käes ja pääsesin siia, aga see on alles algus. Üritan seda meelsust hoida, et kõige tähtsam töö on veel ees.“

Võro sõnul on tema peast läbi käinud nii isiklik ja Eesti rekord kui ka poolfinaali pääsemine, aga konkreetselt mingit aega ta endale Eesti aja järgi kell 11.19 algavaks eeljooksuks ei sea.

Võistlusnärvi pärast sprinter ei põe. Ta uskus, et võistluseelsel õhtul suudab ta ennast vaimselt vaos hoida, aga täna hommikul on närv igati loogiline nähtus.

„Hommikul, kui ärkan, tekitan pinget pigem juurde. Et keha valmistuks ja siis tekib mõnus kuumalaine, kui on hea tulemus või oled valmis võistlema. See on närvi positiivsem pool. Lasen minna, las tuleb,“ rääkis ta.

Võistluspingega toime tulemiseks on Võro viimasel kolmel-neljal aastal saanud abi mediteerimisest. „Ma vaatan üle, mis mul ärevust põhjustab. Kas see on positiivne või negatiivne,“ lausus ta ja lisas, et tähtis on enda tunnete analüüsimine. „Mediteerimise mõte on olla enda peremees, mitte loksuda nii, nagu juhtub.“