Kaarel Zilmer meenutab Levandi olümpiapronksi: Allar oli meie talispordiliider ja innustas teisi sportlasi
Täna 35 aastat tagasi võitis Allar Levandi Calgary taliolümpiamängudel kahevõistluses pronksmedali. Ajaloolist medalivõitu meenutab pikaaegne spordipedagoog ja -tegelane Kaarel Zilmer.
Delfi avaldab Kaarel Zilmeri meenutuse täismahus.
Ma ei suuda täpselt enam meenutada, millistel asjaoludel, kuid ilmselt Toomas Uba initsiatiivil sattusin samuti seda sõitu kommenteerima. Kui hilisõhtul kodust Narva maanteelt raadiomajja läksin, siis polnud veel kindel, kuidas kõik toimuma saab. Jah, oligi nii, pilt oli saadud, aga siis tuligi siit tekst peale rääkida. Mul oli Toomase palvel kaasas kõik faktiline materjal - raja profiili ja võistlejate kohta ja seda materjali läkski vaja, sest mingil hetkel oli pildiga katkestus ja siis keegi ETV kommentaatoritest tonksas mind, et räägi nüüd taustajuttu ning pidingi raja seda osa ja Levandi võimekust medalit saada kuidagi kokku viima. Kuid vajalikul hetkel oli pilt kenasti olemas ja Allari medalisooritus kenasti kõigil näha… Kuidas hiljem kõik Eha Väinsalu käe all kokku monteeriti, siis seda teavad ETV mehed täpsemalt… kuid tore, et selline ajalooline materjal on meil olemas.
Muidugi oli rõõm enneolematu, sest peale Ants Antsoni 1964. aasta kiiruisutamise kulda oli see esimene olümpiamedal Eesti sportlasele suusaaladel. Seda enam, et Allar oli end juba eelmistel aastatel ühe tõusva kahevõistluse tähena tutvustanud. Samuti oli kogu tema käekäik kenasti kogu aeg ka meie spordiuudistes ja see küttis Calgary eel fännide meeled eriti üles.
Mäletan sedagi, et kui peale ülekannet mööda Kreutzvaldi tänavat kodu poole tulin, siis tõesti - aknad olid kõikjal veel valged, ehkki kell näitas juba kolmandat öötundi… Emotsioonid ei tahtnud kuidagi vaibuda ja muidugi ülim tunnustus ETV meestele, kes selle pildi meieni tõid … ja nii kogu Eesti ärkvel hoidsid.
Aga järgmine emotsioonilaine tuli Allari kojusaabumisel. Et Allar oli sel ajal Tallinna Pedagoogilise Instituudi (praegune Tallinna Ülikool) tudeng, siis kursusekaaslaste ja spordiklubi juhi Eimo Kanguri eestvedamisel valmisid kiiresti mõned loosungid, millest kuulsaimaks saigi „Kallimaks kui kullakoormad - tuleb pronksi tunnistada!“ See oli väga hea ning tabav üldistus ning tunnustus. Allar kanti tõesti õlgadel ootesaali ja selle aja piltidelt on näha, et kandjateks olid tema nooremad vennad Arbo ja Arti… Kohal oli meeletu hulk rahvast, kuid see oli vaid „eelmänguks“ sügisestele Souli OMi kuldmedalistidele Erika Salumäele ja Tiit Sokule, keda austas raekoja platsi täis rahvast Tallinnas ja kus kõlas esmakordselt ka lause - oma võistkonnaga Barcelona OM-ile, mis sai ka 1992. aastal teoks.
Allar aga jätkas meie talispordiliidrina kuni 1993.aasta MM-ini Falunis, olles aastaid maailma teravaimas tipus ja innustades enda kõrval ka oma võistkonnakaaslasi, nende hulgas eelkõige uueks liidriks tõusvat Ago Markvardti. Oma saavutuste ja Allari hea suhtluse kaudu oli Eesti suusasport tuntud ka laiemas maailmas ning seda oli hea kogeda ka 1992. aasta juunis Budapestis FIS-i kongressil, kui Eesti liikmelisus Rahvusvahelises Suusaliidus taastati.
Kaarel Zilmer, suusaõpetaja aastast 1964/ Tallinna Ülikool
