Venemaa sportlased on rahvusvahelistelt jõuproovidelt eemal olnud aasta aega. Venelased visati võistlustelt välja pärast Venemaa sõjalist rünnakut Ukraina vastu. Nüüd aga räägitakse, et venelased tuleks spordiareenidele tagasi lubada.

„Küsimus ei ole, kas Venemaa sportlased naasevad. Küsimus on nende naasmise ajas,“ sõnas Rootsi ja Suurbritannia passiga ärimees Ylele.

„Oleme keerulises olukorras. Sportlased ei saa valida riiki, kuhu nad sünnivad. Tuleb osata eraldada riike ja sportlasi. Kui vaadata spordi suurt pilti, siis sport peaks olema apoliitiline. Sport on inimõigus,“ teatas Eliasch.

Praeguseks võitlevad venelaste naasmise vastu kõige aktiivsemalt Põhja- ja Baltimaad, Poola ning loomulikult ka Ukraina. Ukraina kolmikhüppaja Olha Saladuhha sõnul on sõjategevuses surma saanud 220 Ukraina sportlast ja treenerit.

„Kas praeguses olukorras oleks õiglane lubada venelastel neutraalse lipu all võistelda? Sajad Venemaa sportlased on väljendanud sõjale toetust. Samal ajal ei ole me kuulnud ühestki sportlasest, kes oleks sõja vastu,“ teatas Saladuhha AFP vahendusel.

Eliaschi sõnul saab ta Euroopa riikide reaktsioonist aru. „Kasvasin üles Rootsis. Käisin sõjaväes külma sõja ajal ja saan aru, mis tundeid praegune olukord Põhja- ja Baltimaade inimestes tekitab,“ lausus ta.

Eliaschi sõnul ei tohiks võistlustele lubada sportlasi, kes on avalikult sõda toetanud. Venemaa presidendi Vladimir Putini tugevat toetamist on väljendanud näiteks suusastaarid Aleksandr Bolšunov ja Veronika Stepanova.

„Venemaa ja Valgevene sportlased, kes toetavad avalikult sõda, ei tohi võistlustele naasta,“ rõhutas FIS-i president.