KUULA | Eesti mäesuusatamise kolmas number Laur Mägi: tahaks, et tippu pürgimine ei takerduks rahastamise rägastikku
(1)Podcastis „Suusajutud“ on sel talvel esimest korda jututeemaks mäesuusatamine. Igati sobilikult, kuna üsna värskelt sai Prantsusmaa Alpides, Courcheveli ja Meribeli suusakuurortides peetud mäesuusatamise maailmameistrivõistlused.
Külaliseks on 18-aastane Laur Mägi, keda võiks praegusel hetkel pidada Eesti mäesuusatamise kolmandaks numbriks Tormis Laine ja Juhan Luige järel. Tormis ja Juhan võistlesid äsja maailmameistrivõistlustel, Laur on mõned aastad veel juunioride vanuseklassis. Ka tema käis MM-il, juunioride omal, jaanuaris Austrias, St. Antonis. Parimaks jäi slaalomi 32. koht. Startijaid oli 129, tulemuse sai kirja 44 võistlejat.
Kui paljudel spordialadel vaadatakse lõpetajate hulka ja seejärel konkreetse sportlase tulemust, siis mäesuusatamises selline valem kõige õigemat pilti ei anna. Pigem tuleks vaadata startijate hulka, sest risk ja väljasõidud on mäesuusatamise lahutamatu osa. Katkestamine käib ala spetsiifika juurde, mis on lähtepunktina hoopis erinev, võrreldes murdmaasuusatamise, laskesuusatamise, kahevõistluse või suusahüpetega.
Diskuteerime selle üle, mis on hea ja rahuldust pakkuv tulemus?
Aasta alguses jõudis noormees esimest korda FIS-i võistlustel esikümnesse. Soomes, Vuokattis. Suhteliselt väikearvulises seltskonnas. Kas see on kõvem tulemus kui näiteks laskuda Norra kohalikel võistlustel 90. stardikohalt ning jõuda 40 parema sekka? Arutelu ja selgitused saavad olema päris huvitavad.
Peatume põgusalt ka maailmameistrivõistlustel.
Eestlaste parima tulemuse, 18. koha sõitis alpi kahevõistluses välja Juhan Luik. Pool sekundit kiirem aeg andnuks lausa 15. koha. Kas see on distsipliin, kus eestlastel oleks kõige reaalsem läbi lüüa?
Alates 2018. aastast elab Laur Mägi Norras. Õpib spordigümnaasiumis. Puhtalt pere rahakoti peal. Poiss soovis minna, vanemad võtsid nõuks jäägitult toetada. Aga kusagil tulevad piirid ette. Mis saab siis?
Räägime Norra perioodist üksikasjalikult. Kuidas on ühendatud treening- ja õppetöö, kes on treenerid, millele pööratakse treeningprotsessis kõige enam tähelepanu, mis tasemel sportlastega ta end igapäevaselt võrrelda saab, milline on kohalike võistluste tase, kui head/halvad lood on varustusega jne, jne.
Saate keskel SWIX-i plokis teeme Martti Himmaga juttu murdmaasuusakeppidest. Mis on selles vallas olnud viimased arengud ja trendid.
