Erki Nool õpilaste väärkohtemisest: need asjad, mis olid kunagi normaalsed, on tänapäeval taunitavad

Olümpiavõitja ja kegejõustikutreener Erki Nool avaldas Vikerraadio saates „Uudis+“ arvamust, et Eesti kergejõustikuliit tegi õigesti, kui algatas Mehis Viru suhtes uurimise.

Eesti kergejõustikuliit võttis eile vastu otsuse määrata kergejõustikutreener Mehis Virule kergejõustikus tähtajatu tegutsemise keelu. Viru sattus uurimise alla seoses mullu Kolumbias U20 MM-il juhtunuga, kus lätlased tegid avalduse seoses Viru kummalise käitumisega maailmameistriks kroonitud Karmen Bruusi suunas.

„Ma arvan, et kergejõustikuliit tegi õigesti, kui algatas uurimise, mis kestis eelmise aasta sügisest kuni eilseni. Kui põhjalik see on, seda ei oska mina öelda. Minul on teadmised ainult meedia vahendusel,“ rääkis Nool Vikerraadio eetris.

„Ma pole neid materjale näinud ja niipea kindlasti ka ei näe, sest Mehis Viru on öelnud, et vaidlustab selle,“ andis Nool mõista, et avalikkus juhtumi üksikasjadega lähimal ajal tutvuda ei saa.

Noole hinnangul on treenerite eetikakoodeks üldsõnaline ning seetõttu leidub palju selliseid asju, mida treener peaks oskama ise jälgida.

„Seal on kirjas ausa mängu põhimõtted, treenerite käitumise üldreeglid ja nõuded treenerite tööks. Aga loomulikult, nagu kõikides eluvaldkondades, on välja kujunenud kirjutatud ja kirjutamata reeglid. Tihti neid kirjutamata reegleid, mis on ühiskonnas välja kujunenud, peaks ikka jälgima,“ rääkis Nool. „Oleks ju imelik, kui treeneril on 20–30 õpilast ja ta peale trenni veel pidevalt suhtleb ilma professionaalse põhjuseta ühe õpilasega. See oleks küll natukene küll kentsakas. Loomlikult, kui sportlane ja treener on kusagil teises riigis võistlustel või laagrites, siis see koos olemine on natuke teistmoodi.“

„Reaalseid punkte paika panna, mis on aktsepteeritud ja mis ei ole, on natuke keeruline. Ma arvan, et mingi hea tava ja väljakujunenud käitumisnormid võiksid olla treenerite ja sportlaste vahel,“ selgitas Nool.

Endise mitmevõistleja sõnul pole ta küll ise varasemalt ebasobivaid suhteid tähele pannud, aga samas on treenerid ka muude kirjutamata reeglite vastu eksinud. „Minul treenerikarjääri jooksul pole sellist kogemust olnud. Me ei saa treenerite puhul rääkida ainult sportlasest ja treenerist. Väga tihti meelitavad treenerid teiste treenerite õpilasi enda gruppi. Võibolla õpetavad mingites võistlussitatsioonides, kus nad ei peaks sõna võtma. Selliseid asju ikka juhtub ja siis tuleb küll treeneritele öelda, et nii ei tehta.“

Noole arvates on juhtumite päevavalgele tulekut soodustanud ka ühiskondlik mõttemaailma muutus. „Loomulikult ühiskond muutub ja need asjad, mis olid võibolla 30-50 aastat tagasi normaalsed, on tänapäeval taunitavad. Lapsed ja lapsevanemad on muutunud ning ka treenerid peavad muutuma. Ühiskond survestab ja nõuab neid muutusi ja kõik peavad sellega kaasas käima.“

„Peame alati silmas pidama, et ka treenerit tuleb kaitsta, kui ollakse tema vastu pahatahtlik. Alati tuleb silmas pidada mõlemat osapoolt, sest igal asjal on ikkagi kaks külge,“ lisas Nool, et kindlasti on olemas ka vastupidiseid juhtumeid, kus hoopis õpilased teevad treenerile liiga.

„Spordi tegemine on rangelt vabatahtlik ja paljud sportlased ei saagi tippsportlaseks, kuigi nad võivad sellest mingi ajani unistada. Treenerite ülesanne on motiveerida sportlasi. Eestis on hästi suur protsent puberteediealisi tüdrukuid, kes lõpetavad sporditegemise ära. Seal on see koht, kus treenerid peavad oma õpilasi hirmsasti motiveerima. Loomulikult peavad ka lapsevanemad peavad olema oma lastele toeks ja neid innustama. Lapse või sportlase areng ei ole ju ainult sportlase ja treeneri vaheline asi. Perekond, lapsevanemad ja kõik peaksid olema sellesse kaasatud,“ lisas Nool.