Noored suusakaksikud sihivad koos maailma tippu. „Eestis jääb konkurentsi väheks“

Eesti naiste murdmaasuusatamises nopivad võite kaksikõed Kaidy ja Keidy Kaasiku, kes on järjepideva tööga jõudnud viimastelt kohtadelt Eesti tippu. Juba lapsest saati väga spordilembeste tüdrukute eesmärk on jõuda maailma parimate sekka. Mitmekülgsete sportlastena on nad lisaks noppinud võite ka teistel spordialadel.

Artikkel ilmus esimest korda ajakirja Jooksja veebruarikuu numbris.

Äravahetamiseni sarnased 21-aastased Kaidy ja Keidy on kasvanud Aravetel ja kuuluvad Ambla Spordiklubisse, mida juhib nende isa Reimo Kaasiku. Peres kasvas lisaks kaksikõdedele ka kaks õde ja kaks venda. Juba väikeste tüdrukutena olid kaksikud väga liikuvad ja aktiivsed nagu nende teisedki pereliikmed. Tavaliste maalastena jooksid nad palju õues, jalutasid, sõitsid rattaga ning sageli lippasid ka läbi metsa vanaemale külla. „Väiksena panime lihtsalt seljakoti selga ja kõndisime neli kilomeetrit läbi metsa vanaema juurde. Hiljem algkoolis käies panime ka oma noorema venna kelgule, et ta kaasa võtta. Vahepeal puhkasime ja läksime edasi,“ meenutas Kaidy liikumisrohket lapsepõlve.

Suusatama hakkasid nad lasteaias suusatundides. Samal ajal tegi Eesti suusalegend Kristina Šmigun oma parimaid sooritusi, mis inspireeris ka Kaidyt ja Keidyt suusatama. Kooli minnes sattus neile kehalise kasvatuse õpetaja, kes oli ise aktiivne suusataja ja suusatreener ning armastus suusatamise vastu kasvas veelgi. Suusatrennile lisandus veel ka ujumine, mis andis neile üldist kehalist koormust. Hiljem hakkas kaksikuid treenima nende isa, kuniks treenerirolli võttis üle suusatreener Jaanus Teppan.

Mitmekülgne treenimine on oluline

Kaasikute pere puhul võib öelda, et tegemist on multitalentidega. Kui nad lähevad võistlema, siis toovad ka häid tulemusi. Kaidy ja Keidy on lisaks suusatamisele osalenud veel ka erinevatel jooksu-, orienteerumise- ja ujumisvõistlustel. Näiteks on nad tulnud 1500 ja 3000 meetri jooksus Eesti ja Balti meistriteks.

Kuivõrd ema erialaks on rahvatants, siis on tüdrukud osalenud isegi tantsupeol ja jõudnud paaril korral ka laulupeole. Sporditalent ei piirdu ainult nende enda pereringiga, vaid kõnekas on ka asjaolu, et Eesti parim orienteeruja Evely Kaasiku on nende lähedalt sugulane. Orienteerumist harrastab rohkem ka Kaidy ja Keidy noorem vend.

Ema ja isa korraldavad kodukandis erinevaid spordiüritusi – suusavõistlusi, ümber järve jooksu, triatloni ning suusatajate seeriajooksu ehk suusakepijooksu, kus loomulikult on osalenud ka kõik Kaasikute pere lapsed. „Suusatamine kui spordiala annab nii palju vastupidavust, et selle ettevalmistuse pealt tulevad hästi välja ka teised spordialad,“ selgitas Keidy edu tagamaid ning lisas, et vaheldusrikkus spordis ei ole vajalik ainult kehale, vaid ka vaimule. „Kui teha koguaeg ühte ja sama liigutust, siis tekib sellest ka vaimne väsimus.“

Eestis puudub tugev konkurents

Eelmise aasta lõpus osalesid kaksikud Eesti meistrivõistlustel, võttes seal kaksikvõidu. Jaanuari alguses osalesid nad ka Hawaii noortesarja avavõistlustel Haanjas, kus noppisid kümnekilomeetrisel distantsil kaksikvõidu. Võitjaks tulnud Keidy edestas õde 13 sekundiga ning temast järgmist võistlejat juba üle kahe minuti, mis on üheks näiteks nende üleolekust teistest sõitjatest. Keidy ja Kaidy tase on väga võrdne ning teineteist peavad nad enda suurimaks konkurendiks. Eestis suudab konkurentsi pakkuda vaid Tatjana Mannima, kes on endiselt väga heas vormis, ning koondisekaaslane Aveli Uustalu. Nemad annavad omakorda õdedele võimestavat jõudu pingutuseks. „Suur pilt on tegelikult lahja, konkurentsi jääb Eestis väheks. Nooremates võistlusklassides on konkurents suurem, aga vanematesse klassidesse noored suusatajad sageli lihtsalt ei jõua. Vanemates klassides võistlemisel läheme starti ja juba olemegi poodiumil,“ rääkis Kaidy.

Põhjus, miks noored suusatajad täiskasvanute sekka ei jõua, peitub Kaidy arvates tulemustes – saavutatud kohad ei ole nii head, et motiveeriks neid spordiga jätkama ning keskkooli lõpus ja ülikooli astudes keskendutakse rohkem õpingutele. Kaidy ja Keidy lõpetasid kaks aastat tagasi keskkooli, misjärel asusid õppima kehalise kasvatuse ja spordi erialale Tartu Ülikooli. Üdini sportlikust perest pärit tüdrukutele oli selline erialavalik loomulik.

KOMMENTAAR | Treener Jaanus Teppan: Norras neist juba räägitakse

Kui ma Keidy ja Kaidyga neli hooaega tagasi tööle hakkasin, oli isa Raimo neile juba väga tugeva üldkehalise baasi alla loodud.

Nende tugev pool on töökus, samas tuleb jälgida, et koormused ei kasvaks üle jõu käivaks. Mul on olnud väga andekaid suusatajaid, kes on aja jooksul trennist kadunud, aga tulemusi teevad ikkagi need, kes on töökad. Oluline, et sportlased püsiksid terved, siis saab ka tulemusi vormida. Treening ilma enesetunnet jälgimata ja arvestamata on suureks ohuks võistlusperioodiks endale haigusi ligi meelitada. Valitsema peab tasakaal – sportlase ülesanne on lisaks oma treeningkava täitmisele jälgida ka oma enesetunnet ning vajadusel tuleb treeningplaane korrigeerida. Naissportlased on üldjoones kohusetundlikumad kõiki treeninguid joonest-jooneni ära tegema. Üldiselt on hea, kui jõuab teha umbes 85-90 protsenti ettekirjutatud treeningkavast ning ülejäänu osas oleks tegevus paindlik, arvestades tekkida võivaid olukordi.

Sportlaste küsimused, otsused ja vastutus

Treenerina ootan ja loodan, et sportlased küpsevad ning neil tekib huvi oma treeninguid detailsemalt analüüsida ja arutleda. Küsimusi tuleb esitada nii iseendale kui treenerile. Samalaadne lähenemine on Skandinaavias, kus treener on rohkem nõuandja, kes arutab koos sportlasega plaane. Otsuseid teevad sportlased ja võtavad ka vastutuse. Võibolla meie spordi probleem ongi selles, et otsustavad lapsevanemad ja treenerid. Kes ei otsusta, sel ei teki ka vastutust, samas tuleb spordis iga hetk võtta vastu otsuseid.

Kaidy ja Keidy on küll kaksikud, aga nad on siiski erinevad. Mõnikord tuleb nende treeningud eristada, sest see on vajalik. Paar aastat tagasi suve- ja sügisperioodil ei lasknud ma Kaidyl õega samas tempos sõita, sest tema jaoks oli vajalik pikemal perioodil keskenduda aeroobsetele treeningutele. See aga ei tähendanud, et tulemused oleks kuigivõrd halvenenud. Kaidy vajab enam aeroobseid treeninguid, Keidyl on aga intensiivsemate treeningute osakaal suurem.

Loe pikemalt ajakirjast Jooksja!

Keidy ja Kaidy Kaasikut võib näha ka 21. märtsil Tallinna lauluväljakul toimuva suusasprindi MK-etapi sprindis. Soeta pilet juba täna Piletitaskust! Otseülekandeid võistlustest näevad Delfi TV-st Delfi Kogupaketi tellijad.