Venelaste võimalik Pariisi olümpiale lubamine kütab kirgi. Mida boikott lahendaks?

Rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) on avanud Venemaa ja Valgevene koondiste jaoks ukse.

Sisuliselt kõikide olümpiamängude eel kerkib teravaid küsimusi. Tavaliselt on see juhtunud mängude puhul, mis toimuvad väljaspool läänemaailma. Küll on küsimus turvalisuses, siis inimõigustes või majanduslikus suutlikkuses. Järgmised olümpiamängud toimuvad 2024. aastal Pariisis. Seega on kõik äsja mainitud küsimused justkui laualt maas. Teisalt on olümpialiikumine ühe viimaste kümnendite suurema kriisi lävel. Esimest korda pärast 1988. aasta Souli OM-i on reaalselt õhus boikotiküsimus. Põhjuseks on loomulikult sõda pidava Venemaa ja nende satelliitriigi Valgevene võimalik olümpiale lubamine.

Praeguseks on esile kerkinud kaks teemat, mille vahele ei saa võrdusmärki tõmmata. Esiteks on riike, kes on jõuliselt vastu Venemaa ja Valgevene sportlaste rahvusvahelisele areenile naasmisele. Teiseks räägitakse boikotist, kui venelased ja valgevenelased peaksid saama loa võistelda Pariisi olümpial. Seejuures tuleb meeles pidada, et väga paljudel Venemaa ja Valgevene sportlastel on sõjaväeline taust ja auaste.