Läti olümpiakomitee teatas hiljuti, et nemad agressoorriikide sportlaste Pariisi lubamise puhul oma koondist Prantsusmaale saata ei plaani. EOK president Urmas Sõõrumaa boikoteerimisega ei nõustu. Kuidas vaatab olukorda Raja?

„Isiklik seisukoht on, et täna on seisud segased ja arvan, et siin on parem lahendus kui see, mis tundub täna ühest või teisest liinist vaadatuna. Ma ei ruttaks oma seisukohta ütlema,“ rääkis Raja. „Kui ma jätkan nii kaua, et jõuan Pariisi olümpiale, siis isiklikus plaanis ja toetajaid-meeskonnakaaslaseid vaadates pole mul võimalust, et hüppan paadist välja.“

„Sportlaste soov on võrrelda end ikka maailma tipu ja paremikuga. Seda loomulikult kõigi ausa mängu reegleid ja vähemalt kolme olümpismi alustalasid - püüdlikkus parimuse poole, austus ja sõprus - austades,“ jätkas Raja. „Kui need momendid säilivad atleetide vahel... Mõistan Vene ja Valgevene sportlasi väga hästi. Siin on raske vastata ühiselt, aga boikoti puhul jääksid kannatajateks need sportlased, kes on nelja-aastasse (olümpia)tsüklisse panustanud ja siis kohale ei lähe.“

Sõudmine on üks paljudest spordialadest, mille rahvusvahelistel võistlustel Venemaa ja Valgevene sportlased pärast sõjalist sissetungi Ukrainasse osaleda ei saa. „Ukraina sportlased on peal ja neid ka palju toetatakse ja abistatakse. Valgevene ja Vene sportlased ei võistle ja üldiselt ollakse selles võtmes läänemeelsed. Selles paadis on ka muud suured riigid: Austraalia ja Uus-Meremaa. Ma ei näe, et sõudeliidus uks antud vaates praokile läheks,“ selgitas Raja olukorda sõudmismaailmas.

Rahvusvaheline olümpiakomitee ja president Thomas Bachi on välja toonud kriteeriumitena, et (sportlased) ei tohi aktiivselt sõda toetada. „See on elementaarne, aga seal on raskeks kaalukausiks see, et kui (Venemaal) sõja vastu olla, siis on reaalne oht 15 aastat vanglakaristust ja tõenäoliselt mitte ainult Euroopasse põgenenud Venemaa sportlastel, kes on valmis olümpial osalema, vaid ka nende lähedastel,“ sõnas sõudja.

„Teine punkt on antidopingu reeglite jälgimine. Arvestades Venemaal riiklikult üles ehitatud dopingusüsteemi, siis me ei tea, mis nad on viimased aasta-kaks seal teinud. See on väga hämar mänguplats. Lisaks ei kanta Vene sümboolikat. Laias laastus on kriteeriumid samad, mis peale Sotši olümpiat aastal 2014, aga nüüd on midagi suuremat kaalul,“ lisas ta.

Kas Rajal jaoks tekitab olümpial Venemaa ja Valgevene sportlaste vastu võitlemine eetilist, moraalset dilemmat või sport on puhtalt sport? „Sport puhtalt sport täna ei ole, aga see ei tekita minus eetilisi dilemmasid. Loomulikult me pole saanud sõja ajal võistelda. Üldjuhul, kui on olnud muud dopinguskandaalid või muud rikkumised, nt varem Gruusiasse sissetungimine ja ohustatus Ukrainale, siis atleetide tasemel on suhe selline, et vaadatakse ikka üksteisele silma. Okei, me ei räägi poliitikast, aga on tunda seda, et tahetakse olla eestlastega heas suhtes,“ kõlas olümpiapronksi vastus. „Eestlased on heas positsioonis selles võtmes, et oleme teiste eurooplaste jaoks uks ida poole ja meie oleme neile uks läänemaailma. Okast südames ei ole, kuna atleetlikul tasemel oled olnud koos treeninglaagrites, ja näed, et neil on samad ambitsioonid, miks nad sporti teevad.“

„See on normaalne, et boikoteerimine on praegu diskussioon,“ sõnas Raja, lisades, et saab ROK-ist ja Bachist aru. „Seal on palju riike, kes pole tegelikult sõjaga niivõrd lähedalt seotud kui meie. On riigid, kes on siit kaugel ja nagu Siim Sukles (EOK peasekretär) ütles: nende jaoks on see piiritüli või midagi säärast. Seal on ka mitmeid riike, kes ei taha Venemaaga olla pahuksis ja suhete hoidmiseks kirjutavad alla, et las sportlased võistlevad.“

Jaga
Kommentaarid