Läti boikoteerib olümpiamänge, kui sinna lubatakse Venemaa ja Valgevene sportlased

Läti olümpiakomitee (LOK) president Žoržs Tikmers kinnitas, et praeguses olukorras, mil Venemaa jätkab sõjategevust Ukrainas, ei pea Läti võimalikuks koos Venemaa ja Valgevene sportlastega 2024. aasta Pariisi olümpiamängudel osaleda.

Agressorriikide sportlaste osalemine Pariisi olümpial tõusis päevakorda eelmise nädala keskel, kui rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) teatas, et nad töötavad selle nimel, et Venemaa ja Valgevene atleedid rahvusvahelisse sporti tagasi tuua.

ROK-i juhtide sõnul ei tohi ühtegi sportlast diskrimineerida tema passi pärast. ROK-i hinnangul ei peaks valitsused otsustama, millised sportlased võivad võistelda ja millised mitte.

„Läti seisukoht on järgmine: kui need mängud toimuksid praegu ja neil osaleksid sportlased Venemaalt ja Valgevenest, siis ma arvan, et Läti koondis neile mängudele ei läheks,“ ütles Tikmers Läti Televisioonile antud intervjuus, vahendab Delfi.lv.

„Loodame, et sõda saab läbi, Ukraina võidab ning siis on täiesti uus olukord ja uued mängureeglid. Sel juhul saavad ka Läti sportlased sellistel olümpiamängudel loomulikult osaleda,“ lisas Tikmers.

Olümpiajuht avaldas soovi, et kõik Läti spordialaliidud ärgitaks rahvusvahelisi alaliite, et nad ei lubaks Venemaa ja Valgevene sportlasi olümpiamängude kvalifikatsioonivõistlustele.

Varem on ka Soome ja Taani olümpiakomiteed vihjanud, et võivad Ukraina sõja jätkudes Pariisi olümpiat boikoteerida.

Sukles: ükski sportlane ei vääri olümpiamängude boikotti

Eesti olümpiakomitee (EOK) peasekretäri Siim Suklese hinnangul oleks boikoteerimise näol tegemist ennatliku otsusega. „Meie seisukoht on endiselt sama, mida ütlesime juba 24. veebruari hommikul,“ rääkis Sukles Delfile. „Kuni sõda käib, ei ole Valgevene ja Venemaa sportlastel rahvusvahelises spordis kohta. See ei puuduta mitte ainult sportlasi, vaid ka treenereid ja ametiisikuid. Nad võiksid naasta alles siis, kui rahuleping Venemaa ja Ukraina vahel on sõlmitud,“ lisas EOK peasekretär.

„Meie ülesanne on saata oma sportlased parimatest parimatele võistlustele ja kindlasti ei vääri ükski Eesti sportlane seda, et me boikoteeriksime olümpiamänge in corpore ja ei läheks seal koondisena välja.“

Ta lisas: „Kui keegi Eesti sportlastest ei soovi ise olümpial osaleda, sest seal võistlevad Venemaa ja Valgevene sportlased, siis see on tema vaba tahe. Sundima me kindlasti kedagi ei hakka.“

„Kui ma olen suhelnud oma kolleegidega erinevatest riikidest, siis on väga paljudel meeles 1980. aasta Moskva ja 1984. aasta Los Angelese olümpiad. Toona ikkagi lipsud vaidlesid ja sportlane kannatas,“ vihjas Sukles, et lähtuma peaks eelkõige sportlastest.