Tegemist oli ühtlasi Eesti meesiluuisutajate parima kohaga EMil. Senine rekord kuulus Margus Hernitsale, kes sai 2000. aasta EMil Viinis 13. koha.

Mihhail Selevkol on vanem vend Aleksandr (21-aastane), kes esindas Eestit olümpiamängudel.

RusDelfi korrespondent Jevgeni Gribovski püüdis tribüünilt kinni vendade Selevko vanemad Galina ja Anatoli.

Kui raske on kasvatada kahte edukat uisutajat – nii moraalselt kui ka rahaliselt?

Väga raske.

Kui mõlemad pojad võistlevad samal võistlusel, kuid te siis kaasa elate?

Me toetame mõlemat. Ja nad toetavad üksteist. Ja me ei tõsta kedagi esile. Ütleme neile alati, peaasi, et annad uisutades kõik, mis võimalik, ja siis on juba kohtunike töö. Ja kui nad näevad, et võideti ausalt, saavad nad suurepäraselt aru, miks üks võitis ja teine ​​kaotas.

Kas nad aitavad üksteist?

Jah, nüüd helistas Saša meile kohe pärast võistlust selle kaskaadi asjus, mis Mišal ei õnnestunud ... nüüd, kui ta oleks kolmese hüppe teinud, oleks ta rohkem saanud. Aga mis sa teed. Nad ei võitle mitte üksteisega, vaid igaüks iseendaga. Püüavad alati edasi liikuda.

Kas käite sageli võistlustel poisse toetamas? Kus teile see kõige rohkem meeldis?

Ei. Võistlustel käime ainult siis, kui on lähedal. See pole üldse odav. Käime alati Eestis. Uisuareen on mulle enim muljet avaldanud Minskis. Seal võistles Saša Euroopa meistrivõistlustel. Seal oli saal täis.

Millest jääb Eesti iluuisutamises puudu?

Nüüd on ilmselt kõik juba olemas. Varem polnud midagi. Ilma toetuseta poleks me juunioride klassist alates saati saanud uisutada. Sest kuidas sa saad siin valida: sa jätkad harjutamist, aga meil ei jätku sinu jaoks raha?