Esimesele küsimusele vastamisega jääksid jänni ka Eesti parimad mälumängurid ja suurimad spordiasjatundjad. Lühike vastus teisele küsimusele on aga järgmine: tegu on hiljuti lahkunud sportlastega, kelle kajastamine algab Eesti meedias... nende surmast.

Ajal, kui Ukrainas jätkub julm sõda, kus igal päeval lõppeb sadade inimeste maine teekond, on meie spordiajakirjanduses tekkinud justkui uus žanr – vähetuntud või suisa täiesti tundmatute välismaa sportlaste surmade kajastamine.

On meil vaja siis teada nende surmast, kui varem ei peetud vajalikuks anda teateid nende eksisteerimisest?