KOMMENTAAR | Eesti sport on märksa rikkam kui neli ala ja viis atleeti. Kes on meie kõige rohkem alahinnatud ja märkamatuks jäänud tegijad?

Uus aasta algab tavaliselt paugutamisega ja spordimeedias viimasel ajal ka jätkub paugutamisega kohe mitu päeva. Paugutatakse teemal, et kes küll kandis hääletades sedelile „valed“ nimed ja kuidas ta seda julges!

See on üsna naljakas, arvestades, et valimisel üheselt mõistetavad kriteeriumid puuduvad. Ja ei valita isegi mitte aasta parimat atleeti, vaid lihtsalt „aasta sportlast“. Tähendagu see mida iganes.

See, et inimesed näevad asju erinevalt, on jumala normaalne. Täiesti arusaadav, et rahval, spordiajakirjanikel ja alaliitudel on erinev lähenemine. See, mida näeme lõpuks laval, on summaarne arvamus – õnnitlused Kelly Sildarule, Janek Õiglasele, Gerd Kanterile ning Ott Tänakule ja Martin Järveojale!

Küll aga võiks sellist tunnustamist ja märkamist olla rohkem. Meediapildis võiks menüü olla oluliselt laiem. Tihti kajastatakse teatud sportlaste tegevusi küllastumuseni, teistele ei pöörata aga peaaegu üldse tähelepanu. Siinkohal subjektiivne ja sugugi mitte absoluutsele tõele pretendeeriv nimekiri sportlastest, keda Eestis on alahinnatud ja tähelepanust tihti ilma jäetud. Lugejad on oodatud seda nimekirja omalt poolt julgesti täiendama!

Loe edasi, millised sportlased ei saanud 2022. aastal teenitud tähelepanu või kes jäid suisa märkamatuks!