KOMMENTAAR | Igaüks on eriline, iga hetk on imeline
On aasta lõpp. Traditsiooniline tagasi- ja ette vaatamise aeg. Spordimõtisklused sobivad sellesse igati, sest me kõik oleme igal aastal mingil moel spordiga kokku puutunud ja peaksime oskama kaasa rääkida nii hinnangute andmisel kui ka soovituste tegemisel.
Artikkel ilmub Delfi Meedia ja EOK korraldatud ning 31. detsembril lõppenud spordi arvamuslugude konkursi „Sportlane, treener ja toetav keskkond“ raames, mille võitjad selguvad 12. jaanuaril.
Arvamuslugude konkursil on avaldatud palju häid kirjutisi. Kaasa mõtlema panevaid ja innustavaid. Minu loo eesmärgiks ei ole nendega võistelda, vaid toetada ja leida osalemisrõõmu haakuvate mõttekildude jagamisest. Näiteid oskan kõige rohkem tuua ametkondliku ja üliõpilasspordi kohta.
Vana aasta õhtuks on Eesti spordiaasta tähed taas välja selgitatud, Kristjanid jagatud. Pärjatud tänasid enda lähedasi, treenereid ja toetajaid. Ilma soosiva keskkonnata näib tippu jõudmine võimatu, aga selle keskkonna loomisel on suur osa perekonnal ja sportlasel, kes peab julgema unistada ja leidma tee unistuste realiseerimiseks.
