Murdmaasuusatamise suurimaks probleemiks on kandepinna puudumine. Meeste seas domineerivad norralased, naiste seas on pilt küll pisut võrdsem, aga tipus heitleb vaid käputäis riike. See on mõjutanud ka vaatajanumbreid. Näiteks eelmisel hooajal vähenes ala televaatajate arv üle maailma 27 protsendi võrra.

„Jah, tugevad Venemaa suusatajad on praegu Ukraina sõja tõttu puudu, aga sellega ei saa kõike seletada. Murdmaasuusatamise probleemid on juba ammu selged. Vajame karme meetmeid ja kohe,“ rääkis Kyrö Ilta-Sanomatile.

2001. aasta Lahti MM-i dopinguskandaali peamine arhitekt Kyrö, kes on aastate jooksul ennast rehabiliteerinud, lisas, et klassikatehnikal pole murdmaasuusatamises enam kohta.

„Soomlaste jaoks on klassikatehnika püha ja tunnistan, et mulle see kaunis suuskadel edasiliikumise viis meeldib. Aga suurt pilti vaadates tuleks leida võimalusi, kuidas Kesk-Euroopa riigid uuesti murdmaasuusatamisest huvituma panna. Tuleks teha üleminekufaas, mille järel klassikat enam ei sõidetaks. Näiteks pärast 2026. aasta olümpiamänge. Ma ei ole selle arvamusega üksi,“ ütles Kyrö.

Klassikatehnika on kallim

Põhjendusena tõi soomlane välja, et klassikatehnika nõuab koondistelt liiga suuri vahendeid ja see tekitab ebavõrdsust.

„Vormel 1 sarja meenutavate suurte hooldusrekade ilmumine oli hetk, kui murdmaasuusatamises hakkasid asjad allamäge minema. Neid rekasid saavad endale lubada ainult suured koondised. Neil on väiksemate ees liiga suur hoolduse ja varustuse eelis,“ selgitas Kyrö.

Hinnaguliselt kulub koondiste hooldetiimide eelarvest 60 protsenti klassika- ja 40 protsenti vabatehnika peale. Kyrö sõnul annaks ainult vabatehnikale keskendumine väiksematele riikidele parema võimaluse tippudega sammu pidada.

„Paljudel riikidel pole vahendeid ega ka entusiasmi, et klassikatehnika jaoks raha kulutada. Pigem leiavad nad väljundi laskesuusatamises, kus sõidetakse ainult vabatehnikas ja kus on nagunii buum. Kui klassikatehnika ära kaotada ja kulud väheneksid poole võrra, näeksid Kesk-Euroopa riigid murdmaasuusatamises uuesti potentsiaali. Konkurents tiheneks ja rahva huvi kasvaks,“ sõnas ta.

„Klassikatehnika tuleks muuseumisse panna. Või oleks seda pidanud tegema juba eelmisel kümnendil. Nüüd on selleks viimane aeg,“ lisas ta.